Seto sõnastik

Sõnastikust • Eessõna •


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1635 artiklit, väljastan 1000

a ~ aʔ aga, kuid a noorõmb poig, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnista jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos; proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ, a tu̬u̬d kutsuti ḱauss, mia ribah oĺl Se; palanuk‿käveʔ eśs `koŕjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; a iks mullõ `üĺti nii, et sa olt t́suhna tütäŕ Se P| Vrd aga
`aaśtak `aaśtaga ~ `aaśtagu `aaśtakka ~ `aaśtakku aasta üt́s (laps) `ku̬u̬li, oĺl neläss `aaśtak pääl Se Kos; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld, a `aaśtaga anna ai inäp lupa Se; poolõni `aaśtaganiʔ oĺl lat́s hädäh Se; `aaśtaga nelä vana lat́s Se Kos; mõ̭ni säidse katõsa `aaśtakka joʔ, ku [ta] istuss türmümajah Se Kos; paĺlo `aaśtakku tagasi Se| Vrd `aestak
abiline abilise abilist ~ abilinõ abilisõ abilist abiline siss oĺl pääkaŕuss ja kolk‿kaŕusõ abilist Se Kos
ahi aho ~ ah́o `ahjo ahi ahi `oĺlgi vanast aŕst ja leśo Se; ma pańni aho küttümmä Se Kos; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬p‿pliiniʔ Se Kos; mat‿tohi‿iʔ üldäʔ mink üle et lõigata as `leibä väidsegak‿kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ Se Kos; ahoh pańni pääl küdseti `pliine Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos; aho paasõ ṕaal küdsetäsen‿nu̬u̬k‿kaɫaʔ Se Kos; ku ahi ärk‿küttü, pühiti ahi `höste ärʔ ja `pańti sinnä aholaud ette Se Kos
ahnik ahnigu ahnikut ahven kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa ni Se Kos; ahnik om ka hüä makuss Se Sa
ahnitsama ahnidaʔ ~ ahnitsaʔ ahnitsass ahnit́s ahnitsema ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ Se Kos
`ahnuss `ahnusõ `ahnust ahnus vanast kah `ahnust ja sikkust oĺl paĺlo Se Kos
aho/i̬i̬st/vatsk katsekakk aho i̬i̬st vadsak‿küdseti, ku tuli `paĺli tagapu̬u̬l, edepu̬u̬l küdseti `vatsku Se Kos
aho/laud ahju avaust kattev plaat no om ahol ussõkõnõ, vanast oĺl aholaud Se; karaśki küdseti aholavva takah Se Kos; ku ahi ärk‿küttü, pühiti ahi `höste ärʔ ja `pańti sinnä aholaud ette Se Kos; aholaud `pańti ette, karranõ Se
aho/luud ~ ah́o/luud ahjuluud (ahjupõranda pühkimiseks enne leibade ahjupanekut) ah́o`luuda iks [ma] `häḿssi ja tu̬u̬ luvvagap‿pöhe `tuhka Se Kos; kel oĺl vähäp ahi, tu̬u̬l oĺl löhep aholuvva vaŕs Se Kos
`ahtakõnõ `ahtakõsõ `ahtakõist kitsas, ahtake `käüse oĺliʔ `ahtakõsõʔ Se; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos
aiʔ2 ei (preesensi ja perfekti eitussõna) siss ku sügüse piḱä ü̬ü̬ʔ ja kõ̭iḱ hubisass ja habisass, siss joht taha ais‿siih elläʔ Se; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsaʔ löövät‿tuld, a `aaśtaga anna ai inäp lupa Se; `ü̬ü̬se [ma] suta aik‿`kävvük‿ kullõldõh Se Kos| Vrd eiʔ, uiʔ1, õiʔ, äiʔ, üiʔ
aid aia `aida 1. tara ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; hõbõhhõtsõ aiapośtiʔ Se Kos; ku om kapst`maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos 2. tarastatud maa-ala `aida oĺl tett kańepit kaʔ Se Sa 3. õu
aida/`kiśkja aidavaras sa olt `vargavaht́, vahi no aida`kiśkjit saʔ Se Kos
aig ao ~ ajo `aigo aeg mul om t́sial aig täüś, taal saavap‿`põrsaʔ Se Kos; tsuvva oĺlis‿suvidsõ aoh Se; no oĺl tü̬ü̬aig, no läpe es minnäʔ Se Kos; läḱeʔ (mingem) puśsigaʔ, saa rutubahe, saa aopääle kerikohe Se; lät́si aoʔ `tõistõ, lät́sij‿jo latsõk‿kohe kavvõmbahe Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se
ainuss `ainu ainust ainuke ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei ark‿ka voorikõsõ `viina, `ainullõ umalõ tei Se Kos
ait aida `aita vilja- või riideait nu̬u̬ aidaʔ oĺlivak‿ka kõ̭iḱ sõta (sõjamehi) täüś Se V; `poiskõnõ vihasi ärʔ ni lät́s aida aɫa Se Kos; aidah viläsalvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; ubinap‿`pańti talvõst `aita teŕri `sisse Se Kos; ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; verevät‿tuɫba, `vaɫgõ ait? - hani Se Kos; `leibä oĺl mitu aidatäüt Se
ajama aiaʔ aja ai ~ `aiõ 1. tagant kihutama, kuhugi liikuma sundima latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja 2. läbi torkama, uuristama kariʔ omman‿nu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿`sisse Se; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos 3. (habet, karva jne) eemaldama no aiass t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V 4. kuhugi seadma, külge kinnitama väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes‿`sisse, noid kutsutigi aasaʔ, `aeti kablaʔ Se 5. lükkama, tõukama imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse (jutt harja valmistamisest) Se Kov 6. toppima, lükkima, pistma `aeti olõk‿kot́is‿`sisse Se; eüss `aeti `laeni täüś [ahet] Se; havvõʔ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts 7. selga või jalga panema, seljast või jalast võtma ku vihmanõ ilm oĺl, `aeti ärmäk `kaskalõ pääle Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä, ai `vaɫgõ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos 8. masinat, tööriista käsitsema [käsikivil] üt́s kivi oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬l oĺl pääl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäk‿kivile pääle pant, sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl [käsikivi] siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La 9. teatud seisundisse viima, mingisuguseks muutma `lat́si kõ̭õ̭ `aeti lauluga ülest Se; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se 10. rääkima, kõnelema veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se
akań1 agana aganat agan teräp‿puhasti [ma] aganist `vällä Se; inne saŕati arʔ, kaes‿suuŕ akań`laśti läbi saŕ a arʔ Se Kos
akań2 `akna akõnd aken mint‿tiiä, kes `akna hukka lei Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ Se Kos| Vrd akõń
`aknakõnõ dem < akań2 kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos
ala ~ alaʔ 1. alla, allapoole üt́stõõsõ ala (järgemööda) käve latsõk‿kaŕah Se; hopõń hiit́ `auto ala Se; sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se; lat́s pahasi ärʔ ni lät́s aida ala vai kõlgusõ ala Se Kos; mehe˛esä võt́t kiŕbidsä ahost, pańd ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi ala Se Kos; tä jäi `autu alaʔ Se; kardoka panõt `vahtsõlt `ki̬i̬mä, muna `sisse, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, muido paɫass perä ala (läheb kõrbema) Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu Se| Vrd `alla 2. alles, alale täl oĺl jo nii `väikene toṕs ikõnõ, om viiś`kraḿmi, a säält vaia juvvaʔ, vaia perä ka vi̬i̬l ala jättäʔ Se
alastõ alasti vanast käve vanas‿sita alastõ, nok‿kääväʔ riśtiinemiseʔ Se; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos
`algnõst (maailma) algusest milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; maaśsõlits om ilma `algnõst saaniʔ Se
all all, allpool; omal kohal (alaosas) verrev põllõkõnõ oĺl i̬i̬h ja põllõl härmäkenegi all Se Kos; all oĺl taari haań Se; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos| Vrd alah
alomanõ alomadsõ alomast ~ alomaist alumine ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos
alonõ alodsõ ~ alotsõ ~ alosõ alost 1. millegi alune (koht, ala, ruum) mi̬i̬n‿`näeki is ku susi tuĺl `pindre alotsit pite Se S; kirgad́si oĺliv‿vereväʔ, lae alotsit pite käveväʔ ja `ümbre aho Se 2. endisaegse naistesärgi takune alaosa seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se Kos; `hammõ alonõ oĺl `paklatsõst jakat Se Kos; kirp lät́s kindsu `küĺge purõma, ma hõõrahhudi [särgi] alosõga, ni kirbul elo väläh Se Kos; hamõh oĺl kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se
alostam(m)a alostaʔ alostass alośt 1. alustama ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos 2. algama
alt alt, altpoolt; omalt kohalt (alaosast) `tõrdul oĺl sääne mulk vai haań`pańti, siss śaalt `laśti alt tu̬u̬d `taari Se; tiä är and hińge alt (annab kõik ära) ku täl midä om Se; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos
ambaŕ ambari ambarit kuur, küün kõ̭kõ vanast oĺl ambaŕ, ambarist `tu̬u̬di sü̬ü̬t eläjile Se; inne kutsuta as hainakõlgust, ku muʔ vanaimä `eĺli, kutsuti tu̬u̬d ambaŕ Se Kos
`andma ~ `anma `andaʔ and ańd anna 1. (kätte, kättesaadavusse) ulatama lat́s `tahtsõ `väega nissa, mugu anna ja anna Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se 2. loovutama; (saada) võimaldama, osaks saada laskma, pakkuma ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehe sugulaisi ja `ańti jo noid `ańdiid Se; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; poisalõ andasõk‿`kindaʔ käe`valgõst [haua juures] Se; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma, a mõ̭ni anna aik‿ku küüsükiʔ Se Kos; pangõ käŕbigu `salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha, [ma] ańn i ussõ piidalõ suud ja lät́si `vällä Se; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; jummaĺ annam‿miniäl minno mattaʔ Se; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minet‿ti̬i̬ lellänaisõ tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jalakõsõ anna ai imp lupa Se Kos; kõrvalt andass süänd, tsüt́sütädäss takast Se Kos; paṕilõ aas‿sap‿paĺlo (anna sa palju) rahha, paṕp lätt `marru Se Kos 3. midagi teatavaks tegema, teatama, ütlema 4. lööma, äigama angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos 5. tulistama luhilaiva päält ańd kolm `pauku Se Ja
annom ~ annoḿ anoma anomat anum, nõu mul oĺl `kut́ja annomgi käeh Se Kos
anomakõnõ dem < annom kraśsina anomakõnõ keśk tarrõ `paĺli Se Kos
`aoline `aolitse `aolist vana`aoline taaŕ kutsuti `piit́nä Se Kos
ao/viideh ~ ao/viideʔ -`viite -viideht ajaviitmine `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideh jäi `maalõ, üt́s vu̬u̬ŕ süvväʔ Se Kos; oɫõ õs puhastamist es aoviidet, `kõ̭iki luiõga [ma] sei nu̬u̬k‿kusõs‿`sisse Se Kos
ao/ viidüss -viidüse -viidüst ajaviitmine olõ õs ao viidüst `sü̬ü̬misegaʔ Se Kos
apaŕ1 abara abarat avar vanul õ̭ks apaŕ `astminõ, vanul käpe `ḱauminõ (rhvl) Se Kos
aṕpi appi ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitaguj‿jummaĺ Se Kos
arʔ ~ `arkiʔ 1. ära ma võta ars‿sinno naaśest Se; puśs es `piätäʔ, vei ars‿`Saṕtja külä mano Se Kos; mu imä laśk soonõverd, [ma] `peĺksi et ärʔ ju̬u̬sk no veri kõ̭iḱ Se Kos| Vrd ärʔ, `ärkiʔ 2. keeldkõne | Vrd ärʔ
arm armu `armu armulikkus, headus kiä kui ańd, keɫ kui arm näüdäśs Se Kos
armaśs `armsa ~ `arma armast ~ `armat kallis; armas vanal kah om ahi armaśs Se Kos; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; sa olt vi̬i̬l `armap ku umal‿latsõʔ Se; uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos; õdagu mälehtä ma sugulaisi ja `armapi Se
`aŕssin `aŕssina `aŕssinat endine pikkusmõõt: arssin (71,12 cm) seto lińk om viiś`aŕssinat piḱk Se; ma osta ail‿`laula `aŕssinagaʔ, mõõda ail‿`laula `meetrigaʔ (rhvl) Se Kos; kuńok oĺl sääne poolõ`aŕssina piuʔ puu Se
aŕst aŕsti `aŕsti arst; külatohter egass vanast aŕsti mano mindä äs Se; Sokolovah oĺl nabaaŕst, pańd pata kõtu pääle Se Kos; täl ommak‿ka `sääntsek‿kapuda `antuʔ aŕsti poolõst Se Kos; ahi `oĺlgi vanast aŕst ja leśo Se
`aŕstma `aŕstiʔ aŕst `aŕstõ ~ `aŕstsõ aŕsti ravima, arstima paaba `aŕstsõ [jala] nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala Se; vanast oĺl `aŕstmine kõ̭iḱ raha i̬i̬st Se
arvuline arvulitse arvulist 1. taoline, sarnane vesi oĺl otsani nii luḿbi vi̬i̬ arvuline, ku [ma] leevä kohetusõ pańni Se Kos 2. ealine, vanune koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ, kup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts
as 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) niɫuta as t́sika Se Kos| Vrd es, is, us, õs, äs, üs 2. mitte| Vrd es, is, õs
asi aśa `aśja 1. igasugune üksikobjekt: asi, tarbeese; mänguasi tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; oĺl õks pant paĺlo `aśju maa `sisse kaʔ Se Kos 2. sündmus, toiming; tegevus, töö; põhjus siss jäi perämädsess tu̬u̬ asi, inäp es ti̬i̬ Se A; ega aśa man pidi olõma uma ḿark (tarkus) Se; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; mi̬i̬t‿tuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vait‿tult mi̬i̬p‿poolõ Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ, ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pangõ ti̬i̬t‿tähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh, sõ̭ss saa vilä suvi Se Kos 3. ekskrementeerimisest umal aśal [ma] iks ärk‿käü Se V; umalõ aśalõ [ma] lät́si, `sõ̭sski pidi lehess käeh olõma ja`tuu̬ga mahatõllõma [sääski] Se Kos 4. midagi väärtuslikku, kasulikku
asonõ asodsõ asost prahine, räpane olõ õim‿meil tü̬ü̬ asonõ ja olõ õin‿nuŕm risonõ Se Kos
`astma `astuʔ astuss `astõ ~ `astsõ astuma; kõndima mul nakaśs siin põiõ otsa man lobisõmma, ku ma `astõ nii `t́solksõ õ̭nnõ Se; ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; esä sõ̭ss astuss ti̬i̬d piteh, puttu kaśs `vasta Se Kos; ku [sa] astudõʔ ja ku sõ̭ss jaɫg niksahhass, sõ̭ss vai nõrgahha `maahha Se Kos; vanul õ̭ks apaŕ `astminõ, vanul käpe `ḱauminõ (rhvl) Se Kos
asõ asõma ~ asõmõ asõnd 1. koht, asupaik vanas‿sitak‿kävej‿jaanitulõl tuha asõmal Se; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis) Se Kos 2. magamislavats, -koht hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ `päähhä Se; ütel `tüt´rigul oĺl asõ `seńdseh, tu̬u̬l oĺl säńg joʔ Se Kos; inne ku jo vakk lät́s takah, siss inne lät́si noorõʔ, inne vakka säit‿tu̬u̬ noorigõ asõma arʔ Se Kos
asõl `asklõ asõld talitus, askeldus mal‿lää kodo, ti̬i̬ `asklõ arʔ Se; taa söögitegemine om kõtuasõl Se; rühiti asõld tetäʔ, rühiti tü̬ü̬d tetäʔ Se; veli üteĺ: tu̬u̬d tohi õit‿tetäk‿ku `asklõlõ ka läät, üt́s piät kõ̭õ̭ `präätämä Se Kos
`atma attaʔ att at́t ata ahtma siss atõti nu̬u̬k‿kandsuʔ inne üless, selle et sinnät‿`tüv́vi jäi muni pää Se Kos; [ma] rehep‿peśsi `valgõst (päevavalgeks) arʔ ja at́i üless arʔ Se
`august `augusti `augustit ~ `augusti/kuu august `augusti kuuh kurõl‿lät́siʔ Se Kos; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh Se Kos; paasapäiv, tu̬u̬ om ega `aaśtaga `augusti kuuh Se
`ausa `ausa `ausat aus; tubli, hea, korralik latsõ `riśtmise vesi visati kohe `uibohe vai `vasta päävänõsõngut tarõ `kelpä `korgõhe, et `ausa lat́s saasiʔ Se Kos; köörit küpäŕ oĺl `ausa küpäŕ Se
au/väräʔ pl auvärav (noorpaari vastuvõtuks) sajalõ `ańti `viina, olt (õlut), tet́ti auväräʔ Se Kos
avitam(m)a avitaʔ avitass avit́ ~ `av́tama `av́taʔ av́t 1. abistama timä avit́ meid, mi̬i̬ avidi timmä Se; ku jummaĺ avitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ Se Kos 2. mõjuma, aitama, kasu olema paṕp haaŕ d üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; oh hädäkene, arh‿harisi [ma] suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik‿`kuigiʔ, midägi ei avidaʔ Se Kos; ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitaguj‿jummaĺ Se Kos 3. piisama
eaʔ ega kas suɫɫõ üt́sindä oɫõ õiv‿viländ setä tarõkõist, eas‿sa `tańdsma naka aiʔ Se Kos| Vrd ega1
ede- ees-, esi- `t́sialõ [tapmisel] ede jaɫa aɫa tsusatass, koh tu̬u̬ süä om Se Kos
ede/pu̬u̬l eespool ku tuli `paĺli tagapu̬u̬l, edepu̬u̬l küdseti `vatsku Se Kos
ede/pu̬u̬ĺ ku `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (seapõrnast ilmaennustamisel) Se Kos
edesi edasi [mees] lätt veidikese edesi, puttu pini `vasta Se Kos
edesi-tagasi edasi-tagasi, siia-sinna üte poolõ pääl oĺl `vinläne, tõõsõ poolõ pääl oĺl śaks, kat́s nädälit `touksiʔ edesi tagasi [rindejoont] Se Kos
edimäne edimädse ~ edimätse edimäst esimene peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo Se Kos; täl oĺl tu̬u̬ edimäne `lõikamine läḿmind `leibä Se Kos; kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl [matuserongile], toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos; edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah Se Kos; paasapäiv, tu̬u̬ om ega `aaśtaga edimätsel `augustil Se
egä/üt́s (mõlemad osised käänduvad) igaüks egäüt́s `võidsõ minnäk‿ku `tahtsõ Se; egäüt́s lät́s eräkult `püüdmä kallo Se Pod; no ommah‿halhoo·siʔ, a siss oĺl egä üt́s uma põllu pääl Se Kos| Vrd egaüt́s, õgaüt́s
`ehteʔ pl `ehtide `ehtiid ehted `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; mul es olõki `sõlgõ es `ehtiid Se; `määntse vanigõ pääh, `määntse `ehtek‿kaalah oĺli vanast kõrvulitsil Se Kos; timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside `kraamõgaʔ Se Kos
ei ~ eiʔ ~ i ~ iʔ 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna `umma `siĺmä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se| Vrd aiʔ2, uiʔ1, õiʔ, äiʔ, üiʔ 2. keeldkõnes kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se| Vrd uiʔ1, õiʔ 3. eitussõna: ei 4. mitte (sugugi) elolt eit‿tahas‿`surma `hindäle tetä eiʔ Se; vanast `peeti `paasta, noʔ ei `peetä eiʔ Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ, mat‿tiiä ei muial eiʔ Se| Vrd õiʔ 5. ega kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; no olõ õih‿häpü eip‿`peĺgü Se; kõ̭iḱ oĺl paɫanuʔ, ei `luitsat ei `liuda Se Kos; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri li̬i̬na i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos
elo elo ello 1. elu(solu), eluvõime ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos 2. liikumis-, töövõime, tervislik seisund; kasvuhoog 3. elamine, tegutsemine, liikumine 4. elamise ajaline kestus: eluaeg, iga, elukäik [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop 5. igapäevane eksisteerimine, eluaja möödasaatmine; elulaad, -viis, -kombed noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; jumaɫakõnõ, kõ̭iḱ om `tõistõ no elo Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop 6. majapidamine; mingass ti̬i̬ʔ ello piät? Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se; inemise saa as hukka, a elo `paĺli ärʔ Se Kos
elämä elläʔ eläss `eĺli 1. elama, elus olema pujakõnõ `eĺli ja paabakõnõ Se Pod 2. ajaliselt eksisteerima eläde ni oṕidõʔ, uĺlih ark‿ka koolõdõʔ Se Kos; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se; kup‿paĺlo om jummaĺ`andnup‿`päivi, nipaĺlo elät Se Kos 3. igapäevases elus osalema ti̬i̬v‿`väega `höste elädeʔ Se; laisa naisõga `pi̬i̬stlet elleh Se Kos; eläge eśs, `laskõ meil ka elläʔ Se 4. elunema, asuma mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis‿sääl kuu `aigu Se; koɫmõgese veleʔ `eĺleväʔ Se Pod; `eĺli esä katõ pujagaʔ Se Kos; siss ku sügüse piḱäʔ ü̬ü̬ʔ ja kõ̭iḱ hubisass ja habisass, siss joht taha ais‿siih elläʔ Se 5. kokku elama tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadas‿sukkaʔ elämä? Se Kos 6. kogema mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se
es 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; muni läpe es kodo tullas‿`sü̬ü̬mä Se| Vrd as, is, us, õs, äs, üs 2. mitte lammass võt́t umav‿viɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr [latika] `maŕjugi sai nip‿paĺlo, et jõvva es `väŕskilt ars‿süvvä es Se Pod| Vrd as, is, õs 3. näe es kedägi, hiirt es harakat Se| Vrd as, is, us, õs, äs, üs
esiʔ1 indekl ise, mitte keegi teine esi oĺli paks ja rehe `õkva [siugu] Se; vaja `veśkile minnäʔ, vaja teräʔ esi jahvataʔ Se Kos; vanast es piäk‿`ku̬u̬li minemä, sõ̭ss kiä esiʔ lät́s, lät́s umma hoodat Se; esi lät́s `tarrõ ja pańd ussõgi `haaki Se| Vrd eśs
eśs/`hindäst omaette noʔ uma aho pääl [ma] eśs `hindäst `mõtlõ, tulõva laulup‿pähä Se Kos
`eśsümä `eśsüdäʔ eśsüss `eśsü eksima ku [sa] arʔ eśsüdeʔ, siss ti̬i̬ vü̬ü̬ `päitest riśt, `süĺgä sinnäs‿`sisse ja hiidä `sõĺmgiʔ, siss saat jälʔ ti̬i̬ `pääle tagasi Se Kos; mup‿pääliin om Vana-Irbosk, sinnä ma eśsü üi `iälgi ärʔ Se Kos
esä esä essä isa kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; `eĺli esä katõ pujagaʔ Se Kos; lät́s sõ̭ss mehe˛ esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mińni `ütless mehe˛esäle: ma ei nakas‿sukka (sinuga) `sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos
et ~ õt et (sidesõna põimlauses) 1. aluslauses 2. öeldistäitelauses elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ üless Se 3. täiendlauses a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 4. sihitislauses; kaudses või siirdkõnes paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse, siss `üĺti et arʔ om `lindva löönüʔ Se L; kõ̭iḱ `üt́li paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos 5. viisilauses 6. kvantumilauses paaba `aŕstsõ (jala) nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos; nip‿paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; tuhaga sai rõõvass nii puhass et rägisi Se 7. otstarbelauses päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 8. põhjuslauses [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos
ette 1. ette(poole); eespoolsele alale (rakkesse, toiduks, kaitseks jne) munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäk‿kaʔ nu̬u̬s‿sooligup‿pinile ette Se; [kas on] vaja vi̬i̬l lat́silõ minnäʔ ette (tülinaks) taŕri `purtamma Se Kos; ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos; mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se; urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; koh oĺl nulganaańe jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 2. enne, varem; (ajaliselt) kaugemale meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ, meil kaibõtass haud ette Se Kos 3. tegevus- või mõjusfääri [ma] lät́si paṕi ette rät́t iks pääh Se 4. muud tütäŕ lugi kõ̭iḱ üte kõrraga ette mis vaia Se
`haardma haardaʔ haard haaŕd haara 1. kinni haarama, kahmama vet `t́siakõnõ, kuiss tä tah keerahtu üte riśti `küĺge, haaŕd tu̬u̬ paṕi `mäńtli kińniʔ, tõmmaśs paṕi t́sia säläst `maalõ Se Kos 2. kiiresti tegutsema ma haari hamõht ummõldaʔ, liniket ehitelläʔ (rhvl) Se; kuav‿ vü̬ü̬d koogulist, haarav‿vü̬ü̬d hangulist (rhvl) Se Kos; vanast `haarti `ü̬ü̬se vöid kutaʔ Se Kos; paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip‿ pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos
`haavama haavadaʔ `haavass haavaśs haavama kõvastõ oĺl haavadas‿saanuʔ Se Kos
habõlõma habõldaʔ habõlõss habõĺ sõnelema, tülitsema a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos
hahk haha `hahka hall ärmägu oĺliv‿`valgõʔ vai hahaʔ Se Kos
haigukõnõ dem < haik ooda, ooda unõkõnõ, anna `aiga haigukõnõ (rhvl) Se Kos
hain haina `haina 1. (kasvav) rohi; taim sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksi ja lauli, śaal kol `aaśtakka kasu es hain Se Kos; timä (uss) aja keväjält keśe, jätt kohe haina pääle, ku tu̬u̬d kesse kiä näḱk, siss kõ̭iḱ haina mant `koŕssi arʔ Se 2. niitmiseks määratud rohi; talvine loomasööt, hein no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P; mehe˛ esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos 3. heinategu mul mi̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal Se Kov; ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ Se; pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; haina `aigu iks oĺliv‿viisoʔ Se
haina- 1. rohu-, rohtunud vanast oĺliʔ haina `ti̬i̬keseʔ, nu̬u̬ oĺlikit‿tamalaʔ Se Kos 2. heina sisaldav, heina- löögel‿leheseʔ ja mi̬i̬p‿panõ hainarual‿leheste pääle Se; riha säläga [ma] `touksi vett pite noid haina `kaarõ Se Kos; `tü̬ü̬hhü lät́si, mi̬i̬j‿jätä es kohegi haina `tuusta Se; kat́sipooli [ma] riibi kokko haina `vaalu Se; huśs sattõ haina kuh́a päält mahaʔ nigu madsahti Se 3. heina jaoks määratud, heinateoga seotud inne kutsuta as hainakõlgust, ku muʔ vanaima `eĺli, kutsuti tu̬u̬d ambaŕ Se Kos
hain/alonõ uss, rästik hainalonõ ka śaal tat́i aɫɫ Se Kos; hainalosit iks oĺl, a suidsumihep‿piĺlit‿tuvakut `ümbres‿salasidõ, hainalosõ iks tuvakut `peĺgäseʔ Se Kos; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ Se; `eestläse piä äi hainalosit poganass Se
haina/maa heinamaa lät́s sõ̭ss mehe˛ esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mi̬i̬k‿kotoh olõ õs kavvõli`t́si hainamaid Se Kos
hainanõ hainadsõ hainast rohtu täis; umbrohtunud ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ Se Kos
`haisama haisadaʔ `haisass haisaśs lehkama, haisema mińni `ütless mehe˛ esäle: ma ei nakas‿sukka (sinuga) `sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos
haivass `haiva haivast aevastus haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos
haĺass `haĺja haĺast 1. roheline (värvuselt) räṕikul oĺl kat́s `pruńti, `jäĺki `pańti kaarusõ sälä pääle, verrev ja haĺass, kaarusõ oĺliv‿verevät ja haĺast Se Ts; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; maal iks muro muhetass, haĺass hain haĺõtass (rhvl) Se Kos 2. haljendav
halg halo `halgo lõhutud küttepuu, halg mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; ma `tehnsi kõ̭iḱ sanna`küt́jä ja vi̬i̬ `tu̬u̬ja ja halo`tu̬u̬ja, kõ̭iḱ `tehnsi läbi Se Kos
halhoo·ś halhoo·si `halhoo·si kolhoos no ommah‿halhoo·siʔ, a siss oĺl egä üt́s uma põllu pääl Se Kos; `naksi ma halhoo·si `tü̬ü̬hhü `ḱauma Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ Se; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännük‿kah Se| Vrd kolhoo·ś, koloo·ś
halluśs2 halusa halusat hele a tulõkõnõ jätä eim‿midägiʔ, tege `puhta tü̬ü̬, pallav ni halluśs Se Kos| Vrd valluss
halukõnõ dem < halu kõtu halukõnõ tuĺl ni imä lät́s puhma `taadõ Se Kos
halutam(m)a halutaʔ halutass halut́ ~ `haltam(m)a `haltaʔ `haltass haĺt valutama mul `väega süä `haltass Se T; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss tõmmati iks tu̬u̬ pind kui `vällä, a tu̬u̬ sõrmõkõnõ nakaśs `väega `haltamma Se; mul `väega neok‿käeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ, timahavadsõ `aaśtaga `naksiva `haltama Se Kos
halv halva `halva 1. halb, paha, kuri oĺl hü v́vi `päivi, oĺl `halvu `päivi kah Se Kos; moro pääl oĺl haɫvõp `tsuuri aiaʔ Se Kos; villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ, `väiga halvaʔ `häideʔ, halv `präätäʔ Se; halv sõ̭na harinass Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks], olõ õs paŕõmbat es halvõmbat Se Sa 2. riknenud; roiskunud 3. oskamatu 4. halb asi, halbus kuiss `tahtuss inemisel tõõsõlõ `halva tetäʔ Se
halvastõ halvasti; lohakalt villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ Se; mi̬i̬k‿`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos
`halvuss `halvusõ `halvust ~ `halvuist viga, pahandus, ebameeldivus, halbus tõõsõ `haɫvusõʔ näet iks kõ̭gõ, uḿmi viku`näeki eiʔ, inämbjago õ̭ks `halvust Se Kos; tal om kavaluist viländ, `halvuist kuuld arʔ, muidu uik‿kuulõʔ Se
haĺõtama haĺõtaʔ haĺõtass haĺõt́ haljendama maal iks muro muhetass, haĺass hain haĺõtass (rhvl) Se Kos
hammass `hamba hammast hammas kardohka murraśs poolõss, pańd `haḿbihe (sõi ära) Se Kos; mat‿tahasih‿`hamba päälem‿midä `hiitäʔ (tahaksin süüa) Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; vanast `tsukrõ raas leeväga purõtõdi arʔ ja `ańti lat́silõ, purõtama pidi jah, latsõl olõ õs `hambiid Se; siibaldal‿`lindass, `hambildap‿purõ? - püss Se Kos
hamõh ~ hamõʔ `hammõ hamõht särk hamõh om kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se; umalõ imäle ni meheimäle [ma] ańni iks päält latsõ (pärast lapsesündi) `hammõ Se; mis sääl ummõldaʔ, vanna `mu̬u̬du kõvõra `puuga `hammõʔ, ega siss `kraega `haḿmit poisal olõ õs Se; `hammõ imä (särgi pihaosa) ni `hammõ `käüseʔ oĺlil‿ linadsõʔ, `hammõ alonõ oĺl `paklatsõst jakat Se Kos; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos
hanguh kõveras virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal iho säläh Se Kos
hanguline hangulise hangulist sakiline, sämbuline (vöökiri) kuav‿ vü̬ü̬d koogulist, haarav‿vü̬ü̬d hangulist (rhvl) Se Kos
hani hani hańni hani peremi̬i̬śs üteĺ rebäsele: määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo, olõ õiʔ ütte hańni Se Kos; nii rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos; verevät‿tuɫbaʔ, `vaɫgõ ait? - hani Se Kos
hank hangu `hanku konks; konksja või haralise otsaga tööriist `i̬i̬rood́sikul om ka sääne hank man Rõu; päternit `koeti linatsõst, noid tet́ti hangugaʔ Se; linak‿keerutõdi ärʔ, sääne hank oĺl, hangugak‿ka pööreti Se Kos; `sääntse hangup‿`pantu lakkõ, [ma] pańni naha hangu `otsa (naha parkimisest) Se Kos; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos
`hapnam(m)a hapadaʔ `hapnass hapaśs ~ `hapnõm(m)a hapadaʔ hapaśs `hapnõss hapuks minema, hapnema piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se; õdagult [ma] pańni kohetusõ `hapnõma, ü̬ü̬ hapaśs, hummogult jo `arki kaśti leevä Se Kos; ku tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma, muido lännü üs `hapnõma Se Kos |Vrd happama
hapu `hapnõ hapund hapu (asi); hapnenud, hapendatud `hapnõ piimä `sisse `kastõh saik‿ka hüäp‿pliiniʔ Se; ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahugaʔ `kuurnikka Se Kos; [ta] haarahhut́ `sit́ke `maŕ- ju ni segähhüt́ ärʔ, tei hapund `ju̬u̬ki Se T
haŕaśs haŕasõ haŕast 1. sea turjakarv, harjas no aiass t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõʔ `maalõ Se Kos; t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se 2. pl vistrikud (imikul) kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, vai kual oĺliʔ tuŕo pääl haŕasõʔ, siss `vi̬i̬di `sanna, puu `võismõgaʔ siss määriti Se P; siss võõdõti laṕikõnõ, siss tet́ti seebiga kokko, siss `pańti sinnä haŕastõ pääle tu̬u̬ laṕp Se; vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se
harinam(m)a haridaʔ harinass harisi ~ harinõm(m)a haridaʔ harinõss harisi harjuma halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt‿tulõ Se; oh hädäkene, arh‿harisi [ma] suidsutamisegaʔ Se Kos; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos
haŕk haŕgi `haŕki haralise otsaga tugipuu, hark(jalg) ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle, `katla `pańti orrõ pääle Se; suuŕ haŕgi täüś oĺl kebet́skit Se; päävü̬ü̬d ka mõista [ma] vitäʔ nik‿kutak‿kah, haŕgi pääl viɫɫatsõst langast `koeti Se Kos
haro haro harro haru piirits oĺl katõ harogaʔ Se; ku tulõ ti̬i̬l kat́s harro, sõ̭ss sääl `vaeldagõt‿tis‿ sõrmusõʔ arʔ Se Kos
haŕo haŕo haŕro tuhkur haŕok‿külp‿putusõk‿kanna Se; haŕonahadsõp‿`paĺto kraeʔ Se; velepoig teḱk keeleʔ, haŕoʔ lät́sik‿`ki̬i̬li Se; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos
harv harva `harva hõre, harv harv ku lina`si̬i̬mnit saŕati, tu̬u̬ sari oĺl sääne pad́akõnõ, olõ õs harv, a rüḱi ja `keśvi saŕada oĺl iks harv sari Se Kos
harvakult harva timä harvakult küt́t Se Kos; nop‿paast harvakult mõ̭ni Se Kos
haud havva `hauda auk; koobas; surnuhaud koonik‿kerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se; meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ, meil kaibõtass haud ette Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ Se
`hauduma `haududaʔ havvuss `haudu (soojuse ja niiskuse mõjul) hauduma vanast `aeti langaʔ `ahjo `hauduma, patugaʔ tuha pudru seeh, `aeti ɫangaʔ `ahjo `hauduma Se Kos
hauh koera häälitsus: auh hauh hauh paabakõnõ, sup‿pujakõnõ tulõ jo `uḿmi `nuŕmi `otsa! Se Pod; hauh, hauh, hauh! varass tulõ, purõ jaɫa, ma olõ, hauh, haugu Se Kos
`haukama haugadaʔ `haukass haugaśs hammustama, `võtkõ no midä haugadak‿ka üteh Se Kos; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp‿`põimsõ seeniss ku leeväpalani sai, jalh‿haugaśs Se
`haukma `haukuʔ hauk hauḱ haugu 1. haukuma hauh, hauh, hauh! varass tulõ, purõ jaɫa, ma olõ, hauh, haugu Se Kos; paabakõsõl oĺl pinikene kotoh ja pinikene nakaśs `haukma Se Pod 2. halvasti ütlema, pilkama
`helde `helde `heldet helde; lahke timä om `väega `helde hińgegaʔ Se Kos
heĺoma heĺodaʔ heĺoss `heĺlo liikuma, kõndima `läämi siss heĺoma vai? Se; ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu Se Pop; hiiŕ iks sinnäh‿heĺoss, koh omma iks saiateräʔ ja kulat́skikot́iʔ Se Kos| Vrd hõĺoma
heĺotam(m)a heĺotaʔ heĺotass heĺot́ pisut liigutama ku iks veid́okõsõ heĺo tat, siss iks saat rahha Se Pod; vahetepääl heĺotat, siss jals‿saat `võrksap Se; [ma] kuuli aidah ussõ kobinat, ussõhińge heĺotamist Se; hiirek‿`kuḿpva iks kulat́ski `saĺvi ja heĺotasõt‿terä `saĺvi (rhvl) Se Kos; kääväk‿ kääväs‿śaal saart pite, naka as jält‿tu̬u̬ muna heĺotamma Se Kos; ku nakass munakõnõ peoh heĺotamma, siss `käänke ärs‿`saardõ Se Kos
helähhütmä helähhütäʔ helähhüt helähhüt́ korraks liigutama, liikuma [me] pańnik‿kaśtikõsõ tävve, siss anna õs loppudaʔ es helähhütäʔ Se; hopõń helähhüt́ `t́suutkõsõ ni [ma] niɫvõstu `oĺgi päält `maahha Se Kos
higi hii hikõ [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕor‿ruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos; mis oĺl `lamba `hiigat‿tu̬u̬ vill ku̬u̬h, tu̬u̬d `villa `võidsõ [sa] `hoitaʔ viiś `aaśtakka Se Kos
hii-haa ih-ah-haa [tüdrukud] `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos
hiilka hiilka hiilkat trääs hiidäh‿hiilkat, kiä mu `mõŕsat põlg Se Kos
hiiŕ hiire hiirt 1. hiir näe es kedägiʔ, hiirt es harakat Se; hiiŕ iks sinnäh‿heĺoss, koh omma iks saiateräʔ ja kulat́ski kot́iʔ Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕ- si pite, joosõ õir‿rot́iʔ `ru̬u̬ǵmit pite, hiirek‿`kuḿpva iks kulat́ski `saĺvi ja heĺotasõt‿terä `saĺvi (rhvl) Se Kos 2. pl kaelanäärmed; näärmepaistetus hobõsõlgi oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; ku hobõsõl hiireʔ oĺliʔ, siss piimä `sisse pandass hobõsõ sitta Se
hiiŕo hiiŕo hiiŕot hiirekarva hall `hiusõkõsõ jo hiiŕoʔ ommaʔ Se; [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕor‿ruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos
`hiitmä `hiitäʔ hiit hiit́ hiidä 1. viskama, loopima; lööma kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle Se Kos; mat‿tahasih‿`hamba päälem‿midä `hiitäʔ (tahaksin süüa) Se Kos; `kõ̭iki palanu pääle ka `ańti. hiideti muni rahamark kaʔ Se Kos; hobõsõ rüńni hiideti lehmile ette Se; hiidetäss üle matusõ noid `kińdit, poisalõ andasõk‿`kindaʔ käe`valgõst Se; hopõń hiit́`auto ala Se; mõ̭ni mõista as kutaʔ vü̬ü̬ `kiŕjä, `koŕjaki es `kiŕjä, hiit́ nii sama langa Se| Vrd `heitmä 2. sööki tõstma, ammutama; kallama no lät́s siss `kiisla `ki̬i̬mä, hiideti `kiisla `liuda Se Kos 3. käega lööma; ristimärki tegema; trääsa näitama mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se; hiidäh‿hiilkat, kiä mu `mõŕ sat põlg Se 4. sõlme või aasa tegema ku [sa] arʔ eśsüdeʔ, siss ti̬i̬ vü̬ü̬ `päitest riśt, `süĺgä sinnäs‿`sisse ja hiidä `sõĺmgiʔ Se Kos; `tüt́rik vü̬ü̬ `päitest teḱk riśti, hiit́ sõlmõ ja vanast sitast `päśsi vaɫɫalõ Se Kos 5. pikali heitma ku [sa] ärn‿närvehhüdeʔ, siss saa aik‿kohegi minnäʔ, siss taht piḱkä `hiitäʔ Se 6. karva vahetama
`hiitämä hiidädäʔ `hiitäss hiidäśs heitma, mingisse asendisse agu suta aiʔ [teha], sõ̭ss `hiität magama Se; varahhappa hiideti õdagult magama Se Kos; a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma (nahahaigusest) Se Pop| Vrd `heitämä
hiitümä `hiitüdäʔ hiidüss `hiitü ehmatama, ehmuma, heituma `tüt́rik oĺl ärh‿`hiitünü Se Kos| Vrd `heitüm(m)ä
hiĺlokõidsi hiljukesi, aeglaselt maʔ sõida õiʔ, hiĺlokõidsi lasõ minnäʔ Se Kos; no jält‿tulõva miniäk‿kodo jap‿pujaʔ, vaia hiĺlokõidsi `ḱavvuʔ Se Kos; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos
hilläkeiste tasakesi koh oĺl nulganaańõ jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos
hind hinna `hinda väärtus, hind pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; lina peie päält oĺl hind Se
hińg1 hińge `hińge 1. (inimese) hing kaśs om kõva tappaʔ, kaśsil eil‿lää niipia hińg `vällä Se 2. arvestusühik (inimeste loendamisel) 3. inimese sisemine olemus, sisetunne tiä ar and hińge alt (annab kõik ära), ku täl midä om Se; timä om `väega `helde hińgegaʔ, a tõsõ käest kakkõ õim‿midägiʔ Se Kos
hińg2 hińge `hińge ukse või akna kinnitusvahend, hing [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos;[ma] kuuli aidah ussõ kobinat, ussõhińge heĺotamist Se
`hinne ~ `hindä hinnäst enese, enda Od´e nii uĺl oĺl, et `hindälle söögile ka kid́si oĺl Se; nööräga käḱiśt `hindä `puuhhõ Se V; eśs tiiä äiʔ `õ̭nnõ `ot́siʔ, õ̭ńn ot́s hinnäst Se; [ma] taṕi är hinnäst tu̬u̬ `tü̬ü̬gaʔ Se Pod; nii hoolidsi `hindälle rahakopikat Se Kos; kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nimele) Se Kos; `hindälgi no vaia häbendelläʔ `nu̬u̬ri Se Kos; kuniga poig es validse kedägi vi̬i̬l hinele [naiseks] Se Pop
`hirmuma `hirmudaʔ `hirmuss `hirmu hirmu tundma, hirmuma `tüt́rik oĺl ärh‿`hiitünü, ärh‿`hirmunuʔ Se Kos
`hiŕs hirre hirt palk mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõk‿kooba pääle suurõh‿hirreʔ Se Kos; kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite, joosõ õir‿rot́i `ru̬u̬ǵmit pite (rhvl) Se Kos
hobõsõkõnõ dem < hopõń hobõsõkõnõ loodiga tappu `mõtsa Se Kos; hobõsõkõisi lehekese oĺlit‿tuld `saanuʔ Se Kos
`hoitma `hoitaʔ hoit hoit́ hoia 1. hoidma, säästlikult kasutama, säilitama kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕk om `leibä `hoitaʔ Se Kos; [sa] hoiaʔ hot́ `aaśtak vai kat́s, keldoʔ omma siss kõ̭gõ alalõ Se; [rasva]tsagimakõnõ hoiõti `puhtakõnõ Se 2. kalliks pidama 3. kellegi eest hoolitsema; järele vaatama, valvama ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdok‿ka tävveʔ Se; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ uma latsõʔ Se P; üt´s läśknaańe oĺl, sõ̭ss tuu̬ võ̬t́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos; maama iks hoit hüv́vi `lehmi, latsutass Laigassit Se 4. kaitsma, varjama jummaĺ hoiat‿toda näiot, kiä joodikõlõ lätt mehele Se 5. mingis kohas või olukorras olla laskma, sundima 6. toitma, ülal pidama 7. jahmatust, kohkumist väljendavas hüüatuses jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se
`hoituma `hoitudaʔ hoiuss `hoitu säilima kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos
hoobiss täiesti, hoopis latsõ `riśtmise vesi õ̭ks valõta õs hoobiss `maalõ Se Kos
hooda hooda hoodat tahtmine, himu vanast es piäk‿`ku̬u̬li minemä, sõ̭ss kiä esiʔ lät́s, lät́s umma hoodat Se; teku õit‿tü̬ü̬d, taha ai midägiʔ, olõ õi hoodat Se Kos
hoolitsama hoolidaʔ hoolitsass hoolit́s ~ hoolitsõma hoolidaʔ hoolitsõss hoolit́s hoolt kandma, hoolitsema; muretsema nii hoolidsi `hindälle rahakopikat Se Kos
hopõń ~ hobõnõ hobõsõ hobõst hobune meil oĺl hüä hobõnõ, t́akk hobõnõ Se Sa; hobõsil kuldkelläk‿kah kõ̭iḱ pääl, kulladsõ ravvak‿kõ̭iḱ jalah Se; hopõń lei pakko Se Kos; virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal iho säläh Se Kos; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru, ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak‿`keĺliga sõidõti Se Ts; esäl oĺl üts vana hobõsõpalakõnõ Se L; latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja
hot́s kas või hot́s koɫmõst päävästki rekistee·riʔ ärʔ, sõ̭ss olt (oled) õ̭ks riśtiinemine Se Kos
hud́o hud́o hud́ot vilets, halb; vanami̬i̬śs üteĺ: oo, hud́o mi̬i̬ĺ, hud́o ki̬i̬ĺ, säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ Se Kos
`huhtma `huhtaʔ huht huht́ huha 1. loputama utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko, sõ̭ss sõgla pääl huheti ärʔ Se V 2. nüpeldama võik‿ku ta ku̬u̬l (surm) kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos
hukka katki; raisku; surma mint‿tiiä, kes `akna hukka lei Se; inemise saa as hukka, a elo `paĺli ärʔ Se Kos
hukkama hukadaʔ hukkass hukaśs rikkuma, raiskama; vägivaldselt tapma vanast, ku käśsigap‿`peśti, sõ̭ss hukka as `olgõ Se Kos; iḿmist või‿i tappa, ku ta `pahru `otsõ, siss hukkat liha arʔ Se
`hullama hulladaʔ `hullass hullaśs vallatlema, hullama huulõ `väŕmmisest saa aik‿kelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagah‿hulladaʔ Se Kos
hummog ~ hummok hummogu hummogut hommik pühi hummok Se; hummok om targõp õdakut Se Kos; ku pühäbä hummog tuĺl, siss oĺl kõ̭igil `väegah‿hüä Se; ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se Kos
hummogult hommikul, hommikuti varahhappa hiideti õdagult magama, hummogult `varra `tuĺti üless Se Kos; imä tuĺl säńgü `vi̬i̬rde hummogult kell kolʔ ai ülest Se Kos; mi̬i̬l‿lät́si hummogult `tü̬ü̬hhü ärʔ Se Kos; õdagult [ma] pańni kohetusõ `hapnõma, ü̬ü̬ hapaśs, hummogult jo `arki kaśti leevä Se Kos; hummogult siss ḱulʔ `varra `ańti süvväʔ Se Kos
huuĺ huulõ huult huul huulõ `väŕmmisest saa aik‿kelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagah‿hulladaʔ Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as hämmgiʔ Se Kos
hu̬u̬ĺ hoolõ hu̬u̬lt hool, mure; hoolitsus, järelevalve ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se Kos; liinah liinahu̬u̬ĺ, maal maahu̬u̬ĺ Se Kos
huulits huulidsa huulitsat tänav sõda tuĺl huulitsit piteh, `aidu piteh Se Kos; liinah ommah‿huulidsa höölädüʔ, tamalat‿taḿbiduʔ Se Kos
huulõkõnõ dem < huuĺ noorõʔ ajavak‿kud́rakõsõp‿pähä, `väŕmväk‿küüdse keseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos
`hu̬u̬nõkõnõ dem < hoonõh [pärast sõda] kiä ańd kelle `määntse `hu̬u̬nõkõsõ, teḱk tu̬u̬st edimäld tarõkõsõ Se Kos
hõbõhhõnõ hõbõhhõtsõ hõbõhhõst hõbedane hõbõhhõnõ keṕp, kullanõ nupp?- rüä kõŕs Se; hõbõhhõtsõʔ aia pośtiʔ, `väega illośs maja Se Kos| Vrd hõpõnõ
hõĺoma hõĺloʔ hõĺoss `hõĺlo aeglaselt liikuma mõ̭ni lut́ik om nit‿t́siĺlokõnõ, et näet ku lina pääl hõĺoss Se Kos| Vrd heĺoma
hõ̭ng hõ̭ngu `hõ̭ngu 1. (hingatav) õhk; hingeõhk; hingamine ta es saa `kuagi moodo pääl ollaʔ, võt́t hõ̭ngu kińniʔ Se; kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse Se Kos 2. lõhn kõ̭iḱ tarõ hõ̭ngaśs tu̬u̬d lina `si̬i̬mne `maasla`hõ̭ngu Se Kos 3. raas, kübe
`hõ̭nkama hõ̭ngadaʔ `hõ̭nkass hõ̭ngaśs lõhnama; lehkama kõ̭iḱ tarõ hõ̭ngaśs tu̬u̬d lina`si̬i̬mne `maasla `hõ̭ngu Se Kos; suvõl `ku̬u̬ĺja lätt `lämmäga ilotuss, nakass `hõ̭nkama Se Kos
hõpõ hõpõ hõbõhhõt hõbe [ta] jauh `kulda ni hõ̭õ̭ŕd hõbõhhõt Se; saanum‿mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos
hõpõ- hõbedane, hõbe- oĺliva mul nu̬u̬ hõpõ keediʔ ja rahak‿küleh Se; Vaśsolõ ma kumardi, et sullõ iks anna hõpõ `ait́uma (pruutneitsi laulust) Se Kos; vanaimä oĺl nii rikaśs, ku ütest salvõst `tõistõ mõõdõti hõpõ `ruublitüḱke `mõ̭õ̭tmõgaʔ Se; sõlõ rinnah, hõpõ kraaḿ kõ̭iḱ Se
hõrrõ hõrrõ hõrõhhõt hõre, harv ku `tat́rik hõrõhhõp külbeti, siss sai terrä inäbä Se Kos
hõõrahhutma hõõrahhutaʔ hõõrahhut hõõrahhut́ pisut hõõruma ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos
häbendellemä häbendelläʔ häbendelless häbendelli häbenema `hindälgi no vaia häbendelläʔ `nu̬u̬ri, noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä, no häbendelle minijit, ku ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah kedägi häbendellemä Se Kos; vanast peläti, häbendeldi, oĺl häümaa Se Kos
häbü häü häpü häbi häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; no olõ õih‿häpü eip‿`peĺgü Se; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se Kos| Vrd häpe
hädä hädä hätä 1. raske olukord; vaev, raskus; puudus, viletsus taa hät́ti jää äiʔ Se; unõga om `pistü hädä, lasta õik‿kui `maadaʔ Se 2. viga, haigus, tõbi poolõni `aaśtagani oĺl lat́s hädäh Se; maʔ eśs kogoni rehe `siugu, esi oĺli paks ja rehe `õkva ja latsõlõ nakaśs `küĺge hädä Se 3. vajadus, tarvidus, soov kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos
hädäkene dem < hädä oh hädäkene, [ma] arh‿harisi suidsutamisegaʔ Se Kos
hädäline hädälise ~ hädälitse hädälist vigane; abivajaja vanast oĺl hädäli`t́si inäbä ku noʔ Se Kos; mehe˛imä üteĺ, et śoo (poiss) `jäässkinä hädäline Se; ilmah `kõ̭iki om, kõ̭kõsagama`t́si hädäli`t́si Se Kos
häll hällü `hällü 1. häll, kätki hüä lat́s tunnuss `hällü Se Kos; mi̬i̬śs meeleldäʔ, hopõń jaɫaɫdaʔ- lat́s ja häll Se Kos 2. kiik lihavõttõ `aigu oĺl seo mäe pääl häll, tõõsõ mäe pääl häll Se Kos; kiä ańd kat́s munna, kiä kolʔ hällü tegijäle Se Kos; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om hällü ääĺ Se Kos; paŕgiga (hulgakesi) saa ain‿nik‿kõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ, talvõl olõ õs üleväh Se; vedelähe ripõndõllõt hällü küleh, sõ̭ss võit `maalõ kas‿sataʔ Se
`hälvämä hälvätäʔ `hälväss hälväśs halvama nu̬u̬ŕ mi̬i̬śs om ärh‿hälvät Se Kos| Vrd `hälbämä
hämm hämme `hämme 1. märg, niiske eśs [ma] hoiõ koṕikut nigu `hämmest lät́s pioh Se Kos; sõ̭ss oĺl jälʔ hüä `põimaʔ, ku `rõivah‿hämmes‿säläh oĺliʔ Se Kos; ku `kunna `näede hämme ṕaal [märjas kohas], üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; `väega nakaśs `vihma valama, valama, poisit‿tuĺlik‿kodo, kõ̭iḱ hämmeʔ Se 2. niiskus, vedelik kõiv `peĺgäss jo `hämme Se; kat́s `aaśtakka oĺl mehe˛esä säńgü pääl (voodihaige) ja täl oĺl hää (väljaheide) ni hämm (kusi) säńgü pääl Se Kos
`hämmämä hämmädäʔ `hämmäss hämmäśs 1. (sisse) kastma; märjaks tegema tätä tuĺl läbi iu, hämmäśs jalakõsõʔ arʔ Se; päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se; ah́o`luuda iks [ma] `häḿssi ja tu̬u̬ luvvagap‿pöhe `tuhka Se Kos; `määntse `oigõ `vi̬i̬ga vai külmäga mingass kiä `kuuma `leibä hämmäśs Se Kos 2. kõrvale võtma
hämmätüss hämmätüse hämmätüst kaste, soust kardohkit keedeti ni hämmätüst tet́ti kaʔ Se Kos; hämmätüse `sisse `laśti munna Se
hämo hämo hämmo hämar inne päävänõsõngut, ku vi̬i̬l hämo oĺl, `aeti jo üless Se Kos
härm härmä `härmä 1. härmatis ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos 2. õhuke riie timä kõ̭gõ `võidsõ ni `mähke jalaʔ härmägak‿kińniʔ Se
härmäkene dem < härm| pits verrev põllõkõnõ oĺl i̬i̬h ja põllõl härmäkenegi all Se Kos
härmäne härmädse härmäst hõre, õhuke härmäne rõivass oĺl tõrvaga tett, sõ̭ss tu̬u̬ oĺl suu i̬i̬h [kihulaste tõrjeks] Se Kos
härmä/vitäi ämblik viie kablaga härmävidäjä kiri (koemuster) Se Kos; härmävidäjä võrk Se Kos
hää hää hääd 1. hea, kõlblik, sobiv 2. headus, kasu Vrd hüä 3. kraam; varandus ĺatt pää ni hää kaʔ Se 4. mingi asi (eufemismina) kat́s `aaśtakka oĺl mehe˛esä säńgü pääl (voodihaige) ja täl oĺl hää ni hämm (kusi) säńgü pääl Se Kos
häü/maa häbenemiskoht vanast peläti, häbendeldi, oĺl häümaa Se Kos; vanast oĺl `perreh pelü`maada, hällü takah häü`maada Se Kos
`höste 1. hästi, ilusti; korralikult mia [ma] ti̬i̬, ni kõ̭iḱ om `höste Se; ti̬i̬v‿`väega `höste elädeʔ Se; latsõʔ, `katkõt‿ti̬i̬h‿`höste kińniʔ, ti̬i̬ olgõs‿säńgüh Se Kos; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se; eik‿kuulõʔ ei näeʔ ni `höste ku näi Se Kos; mup‿peremi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos| Vrd `häste, `hüäste 2. palju kruuss um `höste vähäp ku tuuɫ Se
hüd́si hüdse hüst süsi ravvanõ ku̬u̬k oĺl `kruuśsigaʔ, kruuśs oĺl otsah, muidu saa aih‿hüt́si `vällä `kiskuʔ Se Kos; [ma] tulõ kodo, siih `mut́ku tuha lõhn, hüdsele kõ̭iḱ paɫanuʔ Se Kos
hüä hüä hüvvä 1. hea, kõlblik, nõuetele vastav; meelepärane, meeldiv kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse, sõ̭ss oĺl lastõl hüä `raptaʔ Se Kos; muni `ütless hüä jutu pääle kak‿kuradi Se Kos; tü̬ü̬mihet‿tuĺlik‿kaʔ hüäl meelel, maninu õ̭nnõ Se Kos; hüv́vi `päivi [ma] olõ nännüʔ, kõ̭kkõ olõ nännüʔ Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`ku̬u̬kõsõʔ Se Kos; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; selle võta as [isa] `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se| Vrd hää 2. parem 3. üsna, päris `rõiviid oĺl hüä paĺlo Se; sulõng oĺl hüä süvä Se 4. headus; kasu, tulu hüvvä tege veid́ot‿taa viin Se Kos| Vrd hää
`hü̬ü̬lämä höölädäʔ `hü̬ü̬läss hööläśs hööveldama liinah ommah‿huulidsa höölädüʔ, tamalat‿taḿbiduʔ Se Kos
iǵä iä iḱä 1. eluaeg; teatud eluperiood nip‿paĺlo oĺl [mul] hüvvä, ku uma mihega noorõtsõh iäh `eĺli Se; massas‿ sada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se; är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos; vanast [ma] käve iä üte `sukmańnigaʔ Se 2. vanus
iho iho ihho 1. keha, kere 2. nahk; nahaalune lihaosa virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal iho säläh Se Kos 3. emakas
i̬i̬h 1. ruumiliselt ees, eespool; eespoolsel alal, esiküljel ku ma iks kohe lää, ilo iks i̬i̬h lätt Se Kos; verrev põllõkõnõ oĺl i̬i̬h Se Kos; härmäne rõivass oĺl suu i̬i̬h Se Kos; [pulmalised] tuĺlin‿nelä jaɫgrattaga i̬i̬h ja viiśtõ·iśskümme hobõst ka oĺl mu sajah Se Kos; hopõń lät́s kõvastõ i̬i̬h minemä, `poiskõnõ jovva as kińnip‿pitäʔ Se; suuŕ meri oĺl [tee peal] i̬i̬h Se; lavva pääle võtõti tu̬u̬ [vatsa] kohetuss, latsutõdi arʔ tiĺlokõsõss, höörütedi arʔ, aho i̬i̬h (ahjusuul) küdseti arʔ Se; sa saisa siih eläjil i̬i̬h, eläjä `lätvä `viĺjä Se 2. ajaliselt varem; tulevikus üt́s inemine võt́t laulu i̬i̬h, sõ̭ss tõõsõʔ jäl `üt́liʔ takah Se Sa
`i̬i̬spä ~ i̬i̬ss/päiv esmaspäev neĺli viiś linarabahhajat oĺl, `i̬i̬spä tuĺlis‿`sisse, pu̬u̬ĺpühä lät́siʔ Se; pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s, pühäbä lät́s siss tu̬u̬ vakk, `i̬i̬spä siss jälp‿pidotõdi Se S; `i̬i̬spävä (sündinud lehm) oĺl Eeśo Se Kos
i̬i̬st 1. ruumiliselt eest, eestpoolt; eespoolselt alalt, esiküljelt kual päśsi hopõń vallalõ i̬i̬st (rakkest) Se 2. ajaliselt enne, eelnevalt imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se Kos; määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se 3. asemel, asendajana lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ, tu̬u̬ um kaśsi i̬i̬st Se Kov; mat‿ taha not‿tu̬u̬d, ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P 4. vastu, väärtuses; võrra; tasuks kerikost `vi̬i̬di sinnäs‿süvväʔ, kerigu raha i̬i̬st ostõti [vanadekodusse] Se Kos; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ `vasta `võtmise i̬i̬st, õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri liina i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos 5. käest, tegevus- või mõjusfäärist eemale latsõʔ habõʔ üt́s tõõsõ i̬i̬st tu̬u̬d t́sia kamarat Se; kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos
ikuline ikulise ikulist nutune `sääntseh paigah või ei ikuline ollaʔ Se Kos
iḱäv igävä igävät igav mi̬i̬ʔ lotoda siih, nu̬u̬ŕ istuss, tu̬u̬l om iḱäv Se Kos; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P
illanõ illadsõ ~ `iltsõ illast hiline; hiljutine lehmäʔ jäik‿ka `iltsõst `nüssäʔ, aig om illanõ Se; tiiäk‿kas `Maaŕa ka ĺatt taa varahhitsõga (varase bussiga) vai ĺatt `iltsõpaga? Se Kos; ütek‿kadaja maŕa ommaʔ `iltsõmpaʔ, nu̬u̬ saavas‿sügüsetseh jaoh `vaĺmist Se Kos
illośs ilosa ilosat ilus, meeldiv; korralik illośs oĺli ma noorõst, ilma illośs oĺli maʔ Se; illośs pereh oĺl, tu̬u̬d ma eip‿petä eik‿kitäʔ Se; lasits um sääne iĺlośs, `vaɫgõkõnõ Se Kov; tuĺl jo timä śaalt `põrgost, sai ti̬i̬ pääle, oĺl iɫm iɫɫośs jap‿päiv `paistu Se Kos; näiol um kõrik kõrraline, suviviɫɫost `seĺgist, voonaviɫɫost ilosist (rhvl) Se Kos; makõ helü, illośs helü Se Podg; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak‿`keĺliga sõidõti Se Ts
ilm1 ilma `ilma ilm(astik) tuĺl jo timä śaalt `põrgost, sai ti̬i̬ pääle, oĺl iɫm iɫɫośs jap‿päiv `paistu Se Kos
ilm2 ilma `ilma 1. maailm; maapealne elu no ommaj‿jo kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ (sündinud) nu̬u̬p‿`põrsaʔ Se Kov; käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku (õpetussõnad rasedale) Se V; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah (teispoolsuses) kedägi häbendellemä Se Kos 2. inimesed, rahvas pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ [kingitusi] `andaʔ Se; sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ, siss õ̭ks ilm eläss Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos
ilma1 1. (millestki) ilma palanuk‿käveʔ eśs `korjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; no minga mi esä mata, ku sa ilma peńnildäʔ Se Pod; ilma `lõikusõldat‿tet́ti jalat‿`tervest Se Kos 2. tasuta vanast oĺl `aŕstmine kõ̭iḱ raha i̬i̬st, no om ilma Se| Vrd ilm3
ilma2 ilmatu, väga meil oĺlip‿poisiʔ ilma `ahnõʔ, meil ośtik‿kõrvalt maad Se; ilma illośs oĺli maʔ Se; sõ̭ss ti̬i̬ iks kavva noorõ olt, ilmakavva ilosaʔ Se Kos| Vrd ilm4
ilo ilo illo 1. ilu, kaunidus jäŕv `oĺlgi Saarõkülä ilo Se 2. lõbu, lust ku ma iks kohe lää, ilo iks i̬i̬h lätt Se Kos; ilo iks ette tulõvaʔ, naĺaʔ ummak‿`küĺge nakahhanuʔ Se
ilodu ilodu ilotut 1. inetu, ilutu suvõl `ku̬u̬ĺja lätt `lämmäga ilotuss, nakass `hõ̭nkama Se Kos 2. ebasünnis neol‿latsõ`rõipõk‿kas‿suku gik‿kuu lõ õiʔ, `õkva iɫodu, kõ̭iḱ kääväk‿külä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos
ilosakõnõ dem < illośs tu̬u̬ sääne ilosakõnõ oĺl Se; kopõ̭l `võeti viiso seest, nii `jäigi ilosakõnõ Se Kos; `puitsõp‿`preeśkeseʔ oĺliʔ, sinnäp‿pit́sitedi `sisse võid, siss `saiõ ilosakõsõʔ, naglalitset‿tüḱüʔ Se Kos
ilostuss ilostusõ ilostust kaunistus rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos
imeh `imme imeht ime mul sai `väiga imeh (imestasin väga) Se; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; vot om imeh Se Kos
iḿmiss ~ iḿmiśs iḿmise iḿmist emis susi kakaśs iḿmisel kõtu puruss Se Kov; meil kolʔ iḿmist Se Kos; iḿmist või‿i tappa, ku ta `pahru `otsõ, siss hukkat liha arʔ Se
imp rohkem, enam (mitte) umma morro pite saa õik‿`ḱavvuʔ imp Se Kos; ma kellätoŕnih uma `pääga kanna aiʔ imp `ḱavvuʔ Se| Vrd inäb
imä imä immä 1. lapse ema; emaloom viiś last imäle mahass arʔ `üśkä, a viiele latsõlõ immä maha aiʔ `üśkä Se; uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos| Vrd ime 2. kõnetlussõna: ema; vanaema; vanem naine 3. särgi pihaosa `hammõ imä ni `hammõ `käüse oĺlil‿linadsõʔ Se Kos; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se
inemine inemise inemist 1. inimene inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos; inemine raud oɫõ õiʔ Se; ega ma ei olõm‿muśtinõ inemine, ma olõ nügäne inemine Se 2. elanik
inemise/`sü̬ü̬jä inimsööja a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä, tu̬u̬ oĺl inemise`sü̬ü̬jä Se Kos
inne1 1. enne; varem inne lihavõõdõt säidse nädälit määnestki `laulu laulõta as Se 2. vanasti inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; siss atõti nu̬u̬k‿kandsuʔ inne üless, selle et sinnät‿`tüv́vi jäi muni pää (käsitsi rukkipeksust) Se Kos
inne2 ainult, vaid sõ̭ss mähästi inne, nii samatõ visati tu̬u̬ vü̬ü̬ `ümbreʔ Se; haik kisk inne suud ammulõ Se; kiä inne küläh `haigõst jäi, sõ̭ss jälm‿`Maaŕa poolõ `ru̬u̬hhi küüsümä Se Kos; agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos| Vrd õ̭nnõ
inäb ~ inämb ~ inäp (harilikust) rohkem, enam; (eitavas lauses) sugugi, rohkem (mitte) no inäp `naata ai lõõnaht `sü̬ü̬mä, kurõv‿vei `lõuna arʔ (kurgede äralennuga jäi üks toidukord vähemaks) Se Kos; siss inäp pińni ravidsa aik‿ku susi kaŕa man Se| Vrd imp
inäbä 1. (harilikust) enam, rohkem; (eitavas lauses) sugugi, rohkem (mitte) sat‿`tiiden‿noorõbist paĺlo inäbä Se; vanast oĺl hädäli`t́si inäbä ku noʔ Se Kos 2. enamasti liiva maa pääle iks inäbä tet́ti `tat́rik Se; üte hobõsõga iks inäbä sõkati Se
inämb/jago enamasti hüvvä tege veid́ot‿taa viin, inämbjago õ̭ks `halvust Se Kos
is 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) [naistel] talvõl suurõ külmäga `ṕu ksõ olõki is jalah Se; tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; mi̬i̬k‿küläh `sääńtsit `vaesit olõki is, kel `lat́si olõ õs Se Kos| Vrd as, es, us, õs, äs, üs 2. mitte mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se| Vrd as, es, õs
`istma `istuʔ istuss `istõ 1. istuma ega `istuh tulõ õim‿midägiʔ Se; ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se; istutass pääle nigagu perse ärp‿`pit́süss `istuh Se Kos; mi̬i̬ʔ lotoda siih, nu̬u̬ŕ istuss, tu̬u̬l om iḱäv Se Kos; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; mõ̭ni säidse katõsa `aaśtakka joʔ ku [ta] istuss tüŕmümajah Se Kos; muntkõrra `kungut kah `maahha, ku pińgiotsakõsõ pääl istut Se; pu̬u̬ĺpühä õdago [ma] lät́si jälk‿kohegit‿`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P 2. ühisketrusest osa võtma maḱki (minagi) oĺli sääl Truba küläh `riśtämäpu̬u̬l oĺli `istmah, `tuĺti `perrä ja võt́i voḱi kaʔ, `ket́rsi sääl Se; `tüt́rigu õ̭nnõ käve `istmah Se; ku `istma `mińti, siss `võeti vadsakot́t ja piimäliud kah [kaasa] Se
iva˛ańgõĺ iva˛ańgõli iva˛ańgõlit evangeelium ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette, võt́t iva˛ańgõli kätte Se Kos
`iäkene dem < iǵä tiid kup‿piḱk seo `iäkene vi̬i̬l om elläʔ Se Kos
`iälgiʔ iialgi mup‿pääliin om Vana-Irbosk, sinnä ma eśsü üi `iälgi ärʔ Se Kos
iäne `iädse iäst jääga kaetud, jääne mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ Se Kos
ja ~ jaʔ ja vanast olõ õs lennukit ja luhi`laiva Se Kos; timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ umaʔ latsõʔ Se P
jaahebakõnõ komp dem < jaah´ ku hüä oĺl `põimaʔ, ku oĺl jaahebakõnõ, ku oĺlir‿`rõivah‿hämmeʔ Se Kos
jaani/päiv jaanipäev: 24. juuni jaanipäävä `ü̬ü̬se kävevä nõial‿ `lautõ pidi Se Pop; ku jaanipävä hummogult `mõtsa `aeti `kaŕja, mõni tõmmaśs lehmäle tõrvaga vai `täütäga otsa pääle riśti Se Kos; `vihtu iks tetässki inne jaani`päivä Se Kos
jaani/tuli jaanituli `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe Se Kos
jago jao jako 1. jaotatud või jagatud osa (tervikust) vanaimäle om ka jago, viiess jago om vanaimäle Se; `ku̬u̬ĺja pandass kohe `külmä jakku (ruumi), muido nakass `hõ̭nkama Se; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se 2. teatud hulk, määr koogugat‿`tõmpsi [ma] iks ärʔ suurõ jao `tuhka Se Kos 3. omand 4. teatud aeg, ajavahemik, periood kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V; ütek‿kadaja maŕa ommaʔ `iltsõmpaʔ, nu̬u̬ saavas‿sügüsetseh jaoh `vaĺmist Se Kos 5. piirkond mehe oĺliʔ ka Ukrai·na jao päält Se V 6. liik, sort, tõug 7. muud sait jako? (kas taipasid) Se; siss olõ õit‿taloh määnestki jako (edenemist), ku `võ̭õ̭rap‿`präätäseʔ Se Kos
jahvatama jahvataʔ jahvatass jahvat́ jahvatama uja veereh oĺl kivi, tu̬u̬ jahvat́ kõ̭kkõ Se; käsikiviʔ oĺlik‿kotoh, noidõga jahvatõdi jälk‿`kaaru, tet́ti `kiislat Se; rüäk‿kasvatõdi ärʔ, tet́ti linnasõʔ, siss jahvatõdi arʔ Se; vaja `veśkile minnäʔ, vaja teräʔ esi jahvataʔ Se Kos| Vrd `jauhtam(m)a2
jaka/päiv jaagupipäev: 25. juuli `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se; jaka`päivä kolʔ `päivä `peeti, midägi tetä es Se; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält Se Kos
jakk jaku jakku 1. naistesärgi takune alaosa linatsõst `koeti `hammõ `käüseʔ ja `hammõ imä, `paklatsõst `hammõ jakk Se Kos 2. (kõrrelise) sõlm, sõlmevahe 3. liiges 4. piisavus, jaguvus; jätk, pikendus olõ õip‿pungah jakku ku naaśõp‿Petserehe kääväʔ (ostavad liiga palju) Se 5. muud meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos
jakkama jakadaʔ jakkass jakaśs jätkama niit́ kakõśs ärʔ, saa õi nii jakadak‿kui vaja Se; `hammõ alonõ oĺl `paklatsõst jakat Se Kos
jalagaʔ jalgsi `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ Se Kos| Vrd `jalksi
jalakõnõ dem < jalg| kehaosa: jalg mõ̭nõl oĺl ka vanast jalakõnõ `haigõ Se Kos; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jaɫakõsõ anna ai imp lupa Se Kos; ma päśti tätäl jalakõsõʔ `maalõ, pańni käńgidsekesek‿kuioma Se; tätä tuĺl läbi iu, hämmäśs jalakõsõʔ arʔ Se
jalal liikvel kell kat́stõi·śskümme `ü̬ü̬se, siss ommaki vanas‿sitaʔ jalal Se Kos| Vrd jalol
jala/`rät́kene dem < jalarät́t esäl räbigu `rõivatsõj‿jala`rät́kese all, `paklatsõj‿ jala`rät́kesep‿ pääl Se Kos
jalg jala `jalga 1. kehaosa: jalg vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; `tahtu us kińni j‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; üte jala otsah (ühel jalal) [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; tä kõ̭gõ kapõŕd jalost, saa õs `ḱavvuʔ Se; [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagak‿kõ̭iḱ oĺlij‿jalav‿veridseʔ Se Kos; [tüdrukud] `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kumardasin maani) Se; oĺl sääne mu̬u̬d, kosilasõlõ mano ja kumardi kolm kõrd `jalga Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arp‿pessedüʔ Se Pod; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos 2. pilutamisvõte 3. alumine kandev osa, alus 4. pikkusmõõt: ca 30 cm
jalg/ratass jalgratas vanast olõ õs nii jaɫgrat́tit, [pulmalised] tuĺlin‿nelä jaɫgrattaga i̬i̬h ja viiśtõi·śskümme hobõst ka oĺl mu sajah Se Kos; küll oĺl jälle kaiaʔ jaɫgratast, kuiss `taaga sata aiʔ `maahha Se
jaost tarvis, jaoks `võeti jaani `hainu ja `pańti saina pilo vahele ega inemise jaost üt́s Se; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos
`jauhkõnõ dem < jauh| peensuhkur `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati leevä kiku `vaihhõlõ Se Kos
joht küll, küll mitte siss ku sügüse piḱäʔ ü̬ü̬ʔ ja kõ̭iḱ hubisass ja habisass, siss joht taha ais‿siih elläʔ Se; ma `ütle ka `ültüt, ega es näej‿joht Se Kos
joositõllõma joositõllaʔ joositõllõss joositõlli ~ `joośtõllõma `joośtõllaʔ `joośtõllõss `joośtõlli edasi-tagasi jooksma, toimetama `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jaɫakõsõ anna ai imp lupa Se Kos
joud jovvu `joudu 1. (füüsiline) tugevus, jõud `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [hobusega] saa õi jovvugat‿tetäʔ, vaja märgugat‿tetäʔ Se Kos 2. majanduslik seisukord 3. mõjuvõim
`joudma joudaʔ joud jovva suutma ku üt́s kotuss tarrõ löönüp‿paɫama, siss vaśt `joudanu ark‿kistutaʔ Se Kos; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ `andaʔ [kingitusi] Se; naistõ puhadeĺnäʔ, kat́s tüḱkü oĺl, sõ̭ss sääl kua vi̬i̬l `joudsõʔ, sõ̭ss nu̬u̬ʔ `rahvalõ `präädiʔ Se; [ma] sai siiäm‿mehekodo, sõ̭ss `hiiŕssi tu̬u̬d voḱki nigu üsigi `jousõ Se
jumalakõnõ dem < jummaĺ| oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se; `vü̬ü̬keistki mõista aik‿kutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos
jumala/raamat usutekstidest koosnev raamat, pühakiri paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip‿ pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos
jummaĺ jumala jumalat 1. jumal mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; jumalalõ au, es mi̬i̬t‿tiiä tu̬u̬d tüllü Se L; jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se 2. ikoon inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu, tu̬u̬ kutsutass urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se 3. hüüatustes; kivinenud väljendites ku `sanna `mińti, sõ̭ss `üĺti: jummaĺ seḱkä sannakõnõ, ku sannast `tuĺti, `üĺti: jummaĺ avida. ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ. ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitaguj‿jummaĺ Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ kup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos
jutt juto jutto 1. kõnelemine, kõnelus, vestlus; kõneaine veli pańd pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se; muni `ütless hüä jutu pääle kak‿kuradi Se Kos 2. kuuldus, kuulujutt
`ju̬u̬ma juvvaʔ ju̬u̬ jõi 1. jooma, janu kustutama 2. alkohoolseid jooke tarvitama, purjutama [ma] ei jovva `liikvat ark‿ka juvva õiʔ Se Pod; kiä `jõiõʔ ja kuĺadiʔ, nu̬u̬j‿jäiʔ kodo Se; esä oĺl joodik, tõi viinaʔ kodo ja jõi Se Pod; ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvän‿ni juvvaʔ Se Kos; mi̬i̬v‿vanõmba ju̬u̬ us, mi̬i̬v‿vanõmba suidsuda as Se Kos; kośaj‿jõiva (kosjaviina jõid) arʔ ja jäi nii`saandõ tu̬u̬ asi Se
ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt joon; triip kad́a noḱki (vaata nüüdki) vi̬i̬l ommap‿`perse pääl sinidse joonõʔ, kat́s sinist ju̬u̬nt [peksust] Se Kos; mi̬i̬ imäle tet́ti `riśtiju̬u̬nt `uńdrik Se
juuni/kuu juuni ütek‿kadajamaŕa oĺlik‿ keväjält, `ümbre juunikuu Se Kos
`ju̬u̬skma joostaʔ ju̬u̬sk ju̬u̬śk joosõ 1. kiiresti edasi liikuma, jooksma ti̬i̬ pääl maśsinaʔ `ju̬u̬skvaʔ (sõidavad) Se Kos; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; munõ `viśksiväp‿piḱkä `maalõ, et ei jovva joostaʔ Se V; t́suraj‿joosivap‿`Piusa, `t́sukliva sääl Se K; valu vaśk ju̬u̬sk `raatõ pidi Se Kos 2. voolama, valguma; midagi eritama `ru̬u̬dli `pańti taari `tõrdulõ ala, `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, leib `pańti tüḱä, muidu alt joosõ õih‿haamist taaŕ `vällä Se; [ma] pańni lakad́sij‿`jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk `vällä, a tsuvva seest joosõ õiʔ Se; meil ju̬u̬śk uja niguh‿habisi õ̭nnõ Se; `naksi nu̬u̬ häüsäʔ ja sülej‿`ju̬u̬skma suust Se; `puhta teräʔ joosi eräle, nu̬u̬p‿`pańti kot́ti Se; mu imä laśk soonõverd, [ma] `peĺksi et arj‿ ju̬u̬sk no veri kõ̭iḱ Se Kos 3. edenema, laabuma
jälʔ ~ jalʔ jälle `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi jalk‿kadajaossaʔ Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se Kos
jäĺg jäle `jäĺge 1. (jala, käpa) jälg ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; tarõ täüś umatsit, `üttegi tunnõ õiʔ ? - uma jäleʔ Se Kos 2. arm aŕst `mähke kińnih‿haavaʔ, a ńao pääle jäivä jäleʔ Vas
jälle jälle jälehhet jäle, kole mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah Se Kos; tulõkah́o om kõ̭kõ jälehhep asi Se; taa asi lät́s jok‿kõ̭igilõ jälehhess Se
`jätmä jättäʔ jätt jät́t jätä jätma; säilitama, alal hoidma tuĺliva vanõmbaʔ jumalaga `jätmä Se; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕd tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; prośsatamine om jumalaga `jätmine Se; tütärd `Krasnaja·ŕskihe iks jätetänü es Se; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; leevä vaśna oĺl, juurõtuist iks `jäeti Se
`jäämä jäiäʔ jääss jäi 1. kuskil või teatud seisundis püsima; teatud seisundisse sattuma, muutuma, saama kiä `jõiõʔ ja kuĺadiʔ, nu̬u̬j‿jäiʔ kodo Se; eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv‿`vällä Se L; sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa `jääde hät́ti Se; lammass võt́t umav‿viɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr; `lambaʔ, noid tiiäʔ es `kiäkik‿kos jäiʔ Se; `tihka ait‿`tü̬ü̬hhü minnäʔ, ku [sa] `iltsest jäädeʔ Se 2. alles jääma, säilima ainult sann, taa oĺl jäänüʔ Se Kos
jüri/päiv jüripäev: 23. aprill ku om kapst`maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos; kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; inne jüri`päivä `ḱauti jo kõrro kaŕah inne `vaɫgõt Se
ka1 ~ kaʔ ka, samuti munõvoori jäl oĺl hainamaa tahe kaʔ Se Kos; a kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiś nädälit Se Kos; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; t́sassonah iks oĺl `kündlekaŕbikõnõ ja oĺl `kündliid ka Se Kos| Vrd kah
ka2 vaata, vaat ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgip‿paṕi jaost Se Kos| Vrd kae
kaab kao ~ kaabo `kaabo kaabu mia tä t́sura pää pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab Se Kos| Vrd kaap1
kaadsaʔ pl `kaatsu `kaatsu, sg g kaadsa linased või takused meeste püksid mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl, ai `vaɫgõʔ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos; [sa] `umblõ esäle `päälmätsek‿kaadsaʔ, püredä ärʔ, siss las timä aja katõk‿kaadsaʔ `jalga Se
kaal1 kaala `kaala 1. kehaosa: kael sangaʔ oĺlik‿`kaala saliduʔ Se Kos; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se 2. eseme kaela meenutav kitsam osa
kaalad́siʔ ~ kaaladsõʔ pl kaalat́sidõ kaalat́sit setu naiste hõbemüntidest keed kaalad́si ommaki nu̬u̬t‿ t́saposkaʔ Se Kos; suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿ kaaladsõʔ Se; kaaladsõʔ ja kaalakõrd om üt́s Se
kaap2 kaaba `kaapa kapp siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommak‿kaabaʔ, ei olõk‿`kirsta Se Kos; milless pandass pänilä `hainu `kaapa Se Kos| Vrd kaṕp
kaar kaara `kaara kaer `kaaruga olõ õs üvähhämist Se; oĺl kama ka ḱulʔ, tu̬u̬d tet́ti kaarost Se; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; kaarak‿kahriti `huhmrõh Se
kaaŕt kaaŕdi `kaaŕti kaart üt́s tark oĺl Petserih, `kaaŕtidõga (mängukaartidega) kai, käe pääle kai ja otsa pääle kai Se Pop; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, art‿tuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos
kabõ̭ĺ kabla `kapla pael, nöör; köis ku `Maaŕa `vasta võta aiʔ, siss ḱulʔ lähä pää pääle vette vai kabla `otsa (poon enda üles) Se; kańebi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä (tööjalatsite valmistamisest) Se Kos; pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõʔ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; viie kablaga härmävidäja kiri (koemuster) Se Kos
kad́a vaata, näe (siin); ennäe kad́a noḱki (nüüdki) vi̬i̬l ommap‿`perse pääl sinidse joonõʔ [peksust] Se Kos; a kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiś nädälit Se Kos; keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se
kad́ah vaata, näe (siin) nii [ma] hoolidsi `hindälle rahakoṕikat, siss kad́ah sai seo tarõ Se Kos
kadaja- kadaka- kadajaviisoʔ ommak‿kõvaʔ, kõvõmbak‿ku paiudsõʔ Se P; kadajamaŕa `taari olõ õs paĺlo Se Kos
kadsa kadsa katsa kimp; pundar; kera tu̬u̬ (lina), mis [ma] soi arʔ, kääni käänüssehe, tu̬u̬ oĺl kadsa Se; kadsa oĺl tu̬u̬ (lina), mis oĺl ärs‿suit, puhass, `präätämise jaost Se; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ Se Kos
kadõ kadõ kadõhhõt kadetseja, kade võhlul vinü üiv‿vili ja kadõl kasu uik‿kari Se; muni inemine om kadõ, täl eit‿`tahtu `andaʔ tõõsõlõ `ḿarku Se Kos
kae vaata olõ õs siss siidikaputit, kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos| Vrd ka2
`kaema kaiaʔ kaess kai 1. vaatama üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop; timä `õkvak‿kuk‿kiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬s‿ sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; paṕil poig ja tütäŕ lät́sis‿siss `iɫma `kaema Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgip‿paṕi jaost Se Kos; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P 2. valvama suuŕ kari om, mak‿ka neid `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri jovva õik‿`kõ̭iki ärk‿kaiaʔ Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 3. külastama 4. hankima, otsima
kagu vaat(a) kui tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss, saanu mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos
kah ka vanast oĺl Trubal kah suuŕ külä Se Kos| Vrd ka ~ kaʔ
kah́o ~ kaih kah́o `kaihho õnnetus; aineline kahju; kahjutunne a ku eśs tegevä ru̬u̬ht, siss `võtva rüḿmigu tävve, tu̬u̬d olõ õi kah́o Se Kos
`kaibma `kaibaʔ kaib kaib́ kaiba impers 1. kaevama meil kaibõtass haud ette Se Kos; mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis‿sääl kuu `aigu Se; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos; kiä käśsigaʔ, kiä `laṕjugaʔ, kiä mingas‿sai, kõ̭iḱ kaibih‿`hauda Se Kos; mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah, `väegar‿rassõk‿`kaibaʔ Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; koonik‿kerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se 2. (labidaga) kartuleid võtma ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja, `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se 3. õõnestama [me] võt́it‿tu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ, siss livva lohokõsõp‿ puu `sisse Se Kos
`kaitsma `kaitsaʔ kaits kait́s kaidsa 1. hoidma, karjatama [ema] kait́s `kaŕja ja sa oĺlik‿kot́iga säläh imäl Se 2. eemale tõrjuma ku latsõs‿saik‿kańõbi kohho `maitsaʔ, tu̬u̬d jovva as mant ark‿`kaitsaʔ Se; nii paĺlo oĺl `moośkõ, [ma] mahadi ja kaid́si ńao i̬i̬st Se Kos
kaiv kaivo ~ kao `kaivo kaev lat́s lät́s kao kaasõ pääle ja sinnä jäi magama ni `ku̬u̬li ärʔ Se; mi̬i̬k‿kaost kak‿kannõti paĺlo vett Se; neläkese sõ̭saridsõʔ, ütte `kaivo kusõsõʔ? - `lehmä nüstäss Se Kos
kakkuma kakkudaʔ kakkuss kakku katki kuluma või kulutama viisoʔ oĺlip‿`pakladsõʔ, ruttu joht kakku us nu̬u̬v‿viiso Se Kos
kakkõma kakõdaʔ kakkõss kakõśs rebenema, katkema timä om `väega `helde hińgegaʔ, a tõsõ käest kakkõ õim‿midägiʔ (ei pudene) Se Kos; ni rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos; niit́ kakõśs ärʔ Se
`kakma kakkuʔ kakk kaḱk kaku 1. katkuma, rebima; kitkuma `tahtu us kińnij‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; linnu kakuti käsitsillaʔ Se Sa; `lambak‿kaḱik‿ ket́iv‿vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov; maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; [ma] kaḱi linna ja pisi ka ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; tõõsõs‿sõ̭sarõk‿kõ̭iḱ raaso kakuti `kat́skiʔ Se; neol‿latsõ`rõipõk‿kas‿sukugik‿kuulõ õiʔ, `õkva iɫodu, kõ̭iḱ kääväk‿külä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos; lakad́sik‿kaḱi [ma] ruttu arʔ, paiukoorõst vai lõhmusõkoorõkõsõst lakad́siʔ Se 2. kiiresti jooksma, liduma kaḱi mi säält minekit mant arʔ Se
`kalduma `kaldudaʔ `kalduss `kaldu sattuma tuĺli õ̭ks sa üläga üteh ja kasaga üteh `kaɫduʔ, üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõs‿sugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos
kaĺg kalõ `kalgõ 1. kõva, kalk tu̬u̬d aho i̬i̬st `vatska sü̬ü̬t inäbä ku kalõbat `leibä Se; liinah kivigi kaĺg jala all Se Kos 2. südametu, karm
kaĺliss `kaĺli kaĺlist 1. hinnaline, palju maksev; väärtuslik mis `kaĺlip ku umal‿latsõʔ, liin massa ail‿`lat́si Se Kos; ku `rohkõp annat, siss olt (oled) iks `armap, `kaĺlip Se; sangaʔ ommak‿`kaĺlit‿ t́saposkaʔ Se 2. õnnis, püha, pühalik `taĺsipühi ka `peetäss kolp‿`päivä, kaĺliss pühi Se S
kallõh `kaldõ kallõht veerjas nõlv, kallak rebäne kõ̭õ̭ lauĺ: kõrõluu, karõluu, kari sü̬ü̬ `kaldõh, esim‿mäńgi mäe pääl Se Kos
kana/muna kanamuna nu̬u̬ oĺliʔ `sääntsek‿kivikesek‿ku kanamuna sora, ni suurõkõsõʔ Se Kos
kanarik kanarigu kanarikku kanarbik tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se Kos
kańdiline kańdilitse kańdilist kandiline naglalitset‿tüḱüv‿`võidu, `sääntsek‿kańdilitseʔ Se Kos
kands1 kandsu `kandsu 1. konts, roots, tüügas [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagak‿kõ̭iḱ oĺlij‿jalav‿veridseʔ Se Kos 2. leivakannikas ku ahost `võeti `vällä leeväʔ, siss [ma] muŕri iks noid `kandsa Se Kos 3. vare(med)
kańnikõnõ kańnikõsõ kańnikõist kannuke `kut́ja om kańnikõsõh, kerikuh pandass tu̬u̬ kańnikõsõ manu künneĺ paɫama Se Kos
kańõbi ~ kańebi/koho -koho -kohho kanepitemp kańõbis‿surbuti ärʔ, sai kańõbi koho Se Kos; kańõbi kohho `sü̬ü̬di leevägaʔ Se Kos; ku latsõs‿saik‿kańõbi kohho `maitsaʔ, tu̬u̬d jovva as mant ark‿`kaitsaʔ Se
kańõp kańõbi kańõpit ~ kańep kańebi kańepit kanep; kanepitera kua [poig] mere `vi̬i̬rde sõit́, tu̬u̬l oĺlik‿kańõbi teräʔ `karmanigah Se Kos; `aida oĺl tett kańõpit kaʔ Se Sa; kańõbi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; liha süvväss, `nahka müvväss, pini‿i sü̬ü̬ luid? - kańõp Se Kos; kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste, tambõ arʔ, pańni `veet́kese vett, sai määts Se J Lisada kan´ep
kapstass `kapsta kapstast kapsas; kapsatoit võid võiõti leeväle pääle, pöörändüsekeseʔ kokko ja mähästi `kapstalehe `sisse ja kot́ti Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se; `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos
kapst/`maaŕa/päiv paastumaarjapäev: 25. märts (u.k.j. 7. aprill) ku om kapst `maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos; timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos
kapudakõnõ dem < kaput leśo pääl [ma] `istõ, vahel `kindakõist kapudakõist ka kudi Se Kos
kaput kapuda kaputat kapukas, lühikese säärega sukk vanast oĺlin‿naistel ka kirolitsek‿kapudaʔ Se; kapuda oĺli umast niidist `koeduʔ, olõ õs ostõduʔ Se; `kiŕjugak‿kapuda oĺlip‿poisal kah Se Ts; kapuda oĺlip‿piḱäʔ, taɫɫakõsõl‿`ĺuhkukõsõʔ, kõ̭iḱ `ɫamba viɫɫast Se Kos; täl ommak‿ka `sääntsek‿kapuda `antuʔ aŕs- ti poolõst Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos
kaŕa/lat́s karjalaps ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; vanast kaŕalat́sil oĺlip‿piḱär‿roosaʔ Se Kos; kaŕalatsõm‿mõõdi umma `vaŕjo, ku viiś jalatäüt sai, oĺl vaia kari kodo aiaʔ Se
kaŕalinõ kaŕalitsõ kaŕalist karjaskäija pääkaŕuss oĺl egapäivi kaŕalinõ Se Kos
karameĺka karameĺka karameĺkat karamellkompvek [ma] arh‿harisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik‿`kuigiʔ, karameĺkit olõ `ostnuʔ ja kõ̭kkõ Se Kos
kaŕbikõnõ dem < kaŕp t́sassonah iks oĺl `kündlekaŕbikõnõ Se Kos
kard karra `karda plekk; plekknõu Vaśsol oĺl viin kotoh karrah Se Kos; meil oĺl nii linnu ni kraśsinakarraʔ, kõ̭iḱ śaal aɫɫ (maa sisse peidetud) Se Kos
kardohk ~ kardohkass kardohka kardohkat kartul küdset kardohk Se; meil om ka üt́s ossa äǵli kardohkit `äestäʔ Se P; kardohkit keedeti ni hämmätüst tet́ti kaʔ Se Kos| Vrd kardok
kardohkanõ : ku om pää kardohkanõ, siss olõ õil‿`laula Se Kos
kardok ~ kardokass kardoka kardokat ~ kartok kartoka kartokat kartul kardoka koorõga [nad] `ki̬i̬tvä ärʔ ja kiĺokast `serbäse vett pääle Se; keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se; ot sa suuanik, esi olõt oodussil, `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss `tsuśksi sõrmõ keevä vi̬i̬ ja kardokidõ `sisse Se; [kartulivõtmise mängus] kaibik‿kartokit tarõh, latsõ `mäśsiʔ ja laulik‿ka: `karto·sku kapat́ (kartuleid võtma vn) Se Kos; `pesken‿nigu minno vanast `peśti, ku ruvva kartokit puhasta as arʔ Se Kos| Vrd kardohk
`kargam(m)a karadaʔ `kargass karaśs 1. hüppama; kiiresti liikuma keɫ naba karaśs arʔ (kes naba raske tööga paigast ära tõstis), toolõ `pańti pata kõtu pääle Se Kos 2. hüplema, tantsima ku mi sääl kupidsa pääl viiekese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs‿`sisse kõrro karati Se; vanast karati `ümbre`tsõ̭õ̭ri, a mis not‿tetäss, hõlmah ja hõlmah Se; no om pokań kaiak‿ku noorõk‿`kargasõʔ Se; `öüd´si man teḱet‿tuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõk‿ka Se Kos; võõrassimä uma lat́s päält sanna tarrõ pite kõ̭õ̭ `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri karaśs Se Kos; mi̬i̬k‿kõrro `kaŕksiʔ, katõgese vastatside Se
kari1 kaŕa `kaŕja kari ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo Se Kos; ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; vanast `ḱauti `mõtsu piteh kaŕa- gaʔ Se Kos; vanast kõ̭iḱ kari käve külä ütte Se Kos; ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se; kaŕalatsõm‿mõõdi umma `vaŕjo, ku viiś jalatäüt sai, oĺl vaia kari kodo aiaʔ Se; `kaŕja ka [ma] lät́si, söögikene oĺl mul iks `paprõga `karmanigah Se Kos
kari2 kari kaŕri riidekoi ku pänilä haina lõhn om, siss karrõ kaṕpi lää äiʔ Se; kariʔ omman‿nu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿`sisse Se; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos
kark kargu `karku kark täl oĺlij‿jalav‿vigalitseʔ, nok‿ḱau `karkõgaʔ Se Kos
`karmanik `karmaniga `karmanikka tasku kua (poig) mere `vi̬i̬rde sõit́, tu̬u̬l oĺlik‿kańõbi teräʔ `karmanigah Se Kos; [ta] võt́t kańõbi teräk‿`karmanigast ja visaśs patulõ (vanakuradile) Se Kos; `kaŕja ka [ma] lät́si, söögikene oĺl mul iks `paprõga `karmanigah Se Kos
karranõ karradsõ karrast plekine, plekist tehtud tu̬u̬ oĺl vasinõ vai karranõ truba Se; t́sugunga oĺl sääne nigu karranõ Se Kos; aholaud `pańti ette, karranõ Se
kaŕuss kaŕusõ kaŕust karjane, karjus tu̬u̬ sa hüä kaŕuss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; peremi̬i̬śs üteĺ rebäsele: määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; vanami̬i̬śs üteĺ: oo, hud́o mi̬i̬ĺ, hud́o ki̬i̬ĺ, säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ, `sääntsele kaŕussõllõ olõ õis‿süvväki midä `andaʔ Se Kos; tõõsõk‿kaŕusõ oĺlik‿kaŕah kõrrast, päivilde Se
kas 1. küsisõna kas suɫɫõ üt́sindä olõ õiv‿viländ setä tarõkõist Se Kos; imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; kas sa ar olt jo `mõsknu `hindä Se Kos 2. alternatiivselt kas (see) või (teine)
kasa kasa abikaasa (mees) ku [lapsed] eit‿tulõ ülest, ma vi̬i̬ iks `ku̬u̬t́sli `pallo paɫama, kutsu kasa `kaema Se Kos; tuĺli õ̭ks sa üläga üteh ja kasaga üteh `kaɫdu, üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõs‿sugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos
kasima kaśsiʔ kasi kasõ 1. kasima, puhtaks tegema; (ära) koristama `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; [ta] tuĺl kodo, siss naaśs jälp‿`pi̬i̬li vällä kasima, `kanga `pi̬i̬li Se 2. vilja koristama 3. (ära) minema
`kastma `kastaʔ kast kaśt kasta tainast sõtkuma või segama katõgese [me] kaśti iks `kõrdapiteh arʔ, sai `leibki kõrraline Se Kos; `hapnõ piimä `sisse `kastõh saik‿ka hüäp‿pliiniʔ Se
kasuk kasuga kasukat ~ kask `kaska `kaskat kasukas ku vihmanõ ilm oĺl, `aeti ärmäk `kaskalõ pääle Se Kos; kask `peĺgäss jo `hämme Se Kos; kask oĺl vü̬ü̬rät́iga päält kińnik‿köüdet, ärmäk oĺl pääl Se
kasuma kassuʔ ~ kasudaʔ kasuss `kaśvi kasvama linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad, naka ai midä kasuma Se Sa; `lambakõsõk‿kasuma ja ut́õkõsõ `urbuma ku neo urbaʔ `urbunuʔ ja kasunuʔ (palmipuudepüha kombestikust) Se Kos; kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle Se Kos; ku sõńnikut ei olõʔ, midägi eik‿kasuʔ Se Kos
kasvatama kasvataʔ kasvatass kasvat́ 1. põllukultuure, taimi viljelema; loomi pidama rüäk‿kasvatõdi ärʔ, tet́ti linnasõʔ Se; kasvatagõs‿seo põrss ark‿katõ kuu vana Se Kos; [ma] kasvadip‿`põrssa katõ kuu vana Se Kos; tulõ iks eśs umaʔ hanik‿kasvataʔ Se; ruttu `jäeti kańõbikasvatamine `maalõ Se; sügüse oĺl `maaŕapaast, jäll oĺlij‿jo `vahtsõ uguritsa aiah kasvatõduʔ Se Kos 2. laste eest hoolitsema, neid õpetama ja suunama esä kasvat́ nu̬u̬p‿pujas‿suurõst Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u̬ meid kasvat́ Se Pop 3. idandama
katai kadaja kadajat ütek‿kadajamaŕa oĺlik‿keväjält, `ümbre juunikuu Se Kos; kadajamaŕost sai ka `väiga hüä taaŕ Se Kos; `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi kadajaossaʔ Se; kadaja maik om `väega hüä [lihasuitsutamisel] Se Kov
`katma kattaʔ katt kat́t kata 1. pealt või väljastpoolt katma, peale laotama nu̬u̬k‿`kuukõsõ oĺlih‿hüä katust kattaʔ Se; poisal oĺl ärmäk kattaʔ Se Kos; latsõʔ, `katkõt‿ti̬i̬h‿`höste‿kińniʔ, ti̬i̬ olgõs‿säńgüh Se Kos; ku vanast naistõrahvass `ku̬u̬li, sõ̭ss `pańti liniḱ, katõti pääle, uma lińk Se; no katõtass lastast katuss Se 2. rõivastega varustama
kat́s katõ kattõ kaks egäüt́s siss vei, kiä muna, kiä kat́s t́sassonahe Se Kos; nädäli kat́s olt (oled) ärʔ, ni jalt‿tahat `sanna Se Kos; sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last, üt́s tütäŕ, tõõnõ poig Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; vanast `ańti õ̭ks `rinda latsõlõ katõni `aaśtagani Se; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se
kat́si kaks, kahekaupa no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si (üks lehm ja kaks) Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, koolimaia olõ õs, päivi kat́si (kaks päeva) kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; inne t́surap‿pańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se
kat́sildõ kahtpidi; kahelt poolt vaheliti tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väegaʔ, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ, panda es kat́sildõ vai nii `vaelidõ Se Kos
kat́s/kümmend katõ`kümne kattõkümmet kakskümmend lät́s sõ̭ss mehe˛esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt ‿tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; mi̬i̬‿`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi Se Kos
kat́s/tõi·śs/kümme kaksteist `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; a merest tuĺl katõtõi·śs `kümne `pääga patt `vällä Se Kos; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se; kell kat́stõi·śskümme `ü̬ü̬se, siss ommaki vanas‿sitaʔ jalal Se Kos
katuss katusõ katust katus no katõtass lastast katuss Se; imäl oĺl `väikene majakõnõ, tu̬u̬l oĺl lavvunõ katuss Se; kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle Se Kos
katõgese kahekesi katõgese [me] kaśt i iks `kõrdapiteh arʔ, sai `leibki kõrraline Se Kos; katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; mi̬i̬k‿kõrro `kaŕksiʔ, katõgese vastatside Se
katõsa `katsa `katsat kaheksa katõsa tarro om Se; ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos
kauśs kausi `kauśsi toidunõu, kauss [ma] mehe˛esäga `eĺli ja ütest kausist sei Se Kos
kavva kaua piät `tiidmä, kui sa liisna kavva piät (lamba nahka parkimisvedelikus), siss lask karva `maalõ Se; `sääntsek‿kiriväʔ [herne] nu̬u̬ ki̬i̬ is `pehmehe, nu̬u̬t‿`tahtsõ kavvak‿kivväʔ Se; kut́saŕ küll oĺl hüä, a `väegak‿kavva tuĺl Se Kos; kiä saa ja `laotass, tu̬u̬l olõ õim‿midägi tiid ku kavva Se; minkperäst lellänaańe sa võit kavva elläʔ Se; [ta] lei iks, puŕoh `pääga olõ õik‿kavva art‿t́sibahhutaʔ Se Sa; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos| Vrd `kaugu
kavvamba kauem külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvamba `väŕski Se Kos; kundsalda sukk pidä kavvamba Se
kavvõline kavvõlitse kavvõlist ~ kavvõlinõ kavvõlitsõ kavvõlist kauge mi̬i̬k‿kotoh olõ õs kavvõlit́̀si hainamaid Se Kos; sugulanõ iks [ma] olõ `t́suutkõsõ, a `väegak‿kavvõline Se
kavvõndast ~ kavvõndõst kaugelt `mõtlõk‿ka ku kavvõndast üle tu̬u̬ mäe hiit́ miiniga tu̬u̬ Iĺjä pühäse Se Kos
keediʔ pl `kiite `kiite setu naise kaelaehe: kaelaketid keediʔ oĺlip‿ piḱäʔ, `ki̬i̬te oĺl `pü̬ü̬rtüisi ja `pü̬ü̬rmäldäʔ Se Kos
keerahtum(m)a keerahtudaʔ keerahtuss keerahtu keerduma vet `t́siakõnõ, kuiss tä tah keerahtu üte riśti `küĺge, haaŕd tu̬u̬ paṕi `mäńtli kińniʔ Se Kos
keerotam(m)a keerotaʔ keerotass keerot́ keerutama; korduvalt keerama linak‿keerutõdi ärʔ, sääne hank oĺl Se Kos
kell kellä `kellä 1. (numbrilauaga) kell `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos 2. kellaaeg ḱau uit‿`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t‿`tunnõ pite, tulõ õik‿kodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos; nüüd `maatass kuvvõni kelläni ärʔ Se 3. kuljus; aisakell; kirikukell kas ilmak‿keĺlildä siss `määntse kośaʔ, kelläk‿ka iks oĺliʔ Se; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak‿`keĺliga sõidõti Se Ts; ku sajaʔ oĺliʔ, siss oĺl suuŕ keɫɫ ja `ümbre kaala kelläh‿ hobõsõl, suuŕ keɫɫ oĺl köüdet `vehmre `küĺge Se; kuk‿`ku̬u̬ĺjat `naatass `vi̬i̬mä, sõ̭ss `keĺli põrotõdass nii, et kõ̭iḱ järisess Se; kõ̭iḱ järisess, kuk‿`keĺliga `lü̬ü̬di Se
kelp kelbä `kelpä otsakatus, kelp latsõ `riśtmise vesi visati `vasta päävänõsõngut tarõ `kelpä `korgõhe et `ausa lat́s saasiʔ Se Kos
kereśs kerese kerest keris t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se; noorik vei sanna kerese pääle pańd `kindaʔ Se Kos
`keŕgeppä lihtsamalt tiä iks om `Maaŕa, a `üĺti `keŕgeppä et Mańni Se Kos
kerik kerigo kerikot ~ keŕk `keŕko `keŕkot 1. pühakoda, kirik a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra Se Kos; ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ Se; nikavva koonik‿`keŕkoh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se; kerikist kińgiti puhadeĺnähe, rahvass vei Se 2. jumalateenistus `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se; paasapääväl oĺl Obinitsah kerik, eesti `preestri oĺl ja vinne `preestri Se
kes kelle kedä kes (partitiiv langeb kokku kiä-sõnaga) kes no sünnütäss kotoh Se Kos; kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos; kes taa koĺk kuuvalul Se| Vrd kiä
keśk keset kraśsina anomakõnõ keśk tarrõ `paĺli Se Kos| Vrd kest
`keśkmäne `keśkmädse ~ `keśkmätse `keśkmäst (ruumiliselt või ajaliselt) keskel olev, keskmine kut‿`taĺsipühi `keśkmätse pühi [sa] makadõ, sõ̭ss makat `aaśtaga õ̭nnõ kõ̭õ̭ arʔ Se Kos
kest- kesk- tu̬u̬ päävanasitt saiś kestpaigah Se Kos| Vrd keśk-
kevväi keväjä keväjät suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; kapst`maaŕapäiv om keväjäne praaśnik, `kaetass määne kevväi tulõ Se; suurõneläpävä ja `ri̬i̬de, ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos
keväjä kevadel põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se; keväjä püäʔ noorõ `kuugaʔ [lambaid] Se Kos
keväjält kevadel, kevadeti ütek‿ kadajamaŕa oĺlik‿keväjält, `ümbre juunikuu Se Kos; kunnak‿krogisiʔ keväjält tah luḿbih Se; otsani keväjält olõ õs `vihma Se
kihä kihä kihhä 1. inimese või looma kere; kehaehitus vanast kaŕalat́sil oĺlip‿piḱär‿roosaʔ, eläjäk‿kodot‿tuĺliʔ, sõ̭ss kõ̭iḱ `paɫmõk‿kihä pääl Se Kos; sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́, tõmmaśs kõ̭õ̭ kihägaʔ Se Kos 2. eseme keskne osa
ki̬i̬ĺ keele ki̬i̬lt 1. kehaosa: keel pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; ma olõ õil‿`lamba ki̬i̬lt söönüʔ Se; kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́ Se Kos; siih või eik‿kõ̭kkõ kõ̭nõldaʔ, lepädsek‿keeleʔ om siih Se; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. kõne, rääkimine; kõnevõime 3. suhtlemisvahend: keel sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa`jääde hät́ti Se; t́soloknahe [ma] pańni kebet́ski, seto keeli om kebet́sk Se
`ki̬i̬tmä `ki̬i̬täʔ ki̬i̬t ki̬i̬t́ keedä keetma; toitu hautama imäl illahtu tu̬u̬`kiisla`ki̬i̬tmine Se; imä pańd puuviɫɫak‿kusõga nõ̭na pääle ja ki̬i̬t́ tu̬u̬d ru̬u̬ht Se Kos; ahoh savipaoh keedetigir‿`ru̬u̬ga Se; egäl eläjäl om kat́s `rauhha, rauhak‿keedetäse arʔ Se; munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäk‿kaʔ nu̬u̬s‿sooligup‿pinile ette Se
kikk kiku kikku pikuti üle leiva lõigatud poolik viil(ukas) `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati leevä kiku `vaihhõlõ ni `pańti `paprõkõsõ `sisse ni oĺl tu̬u̬ sü̬ü̬ḱ [paastu ajal] Se Kos
kikkakõnõ dem < kikass kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos
kiĺok kiĺoga kiĺokat savist kätepesunõu (veenõu kohal) vaja küleh oĺl kiĺok Se; kuńoga küleh oĺl kiĺok Se Kos; kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo, jalaʔ all Se; kardoka koorõga [nad] `ki̬i̬tvä ärʔ ja kiĺokast `serbäse vett pääle Se
kilõhhõhe kiledalt Mańno, proomi kilõhhõhe ka üldäʔ Se Kos; sajapaigoh mu veli üteĺ i̬i̬st nii kilõhhõhe, helü oĺl hüä Se Kos; imä selet́, kua kilõhhõhe, kua torõhhõhe, siss śaalt [ma] opõgi nu̬u̬l‿lauluviiekeseʔ Se Kos
`kimmähe kindlalt, tugevalt [pange] väräk‿ kińni `kimmähe Se Kos
kimmäss `kimmä kimmäst kindel, tugev ku sü̬ü̬ḱ om tahehhembakõnõ, om süä `kimmämp Se Kos
`kindakõnõ dem < kinnass leśo pääl [ma] `istõ, vahel `kindakõist kapudakõist ka kudi Se Kos
kińniʔ 1. suletud seisundis või seisundisse ku mat‿`tundsõ timä arʔ, kumbõ arʔ, siss köüdeti täl siĺmäk‿kińniʔ [pimesikumängus] Se Kos; `tahtu us kińnij‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se 2. pealt (täiesti) kaetuks 3. karistusena vangi, pärast tunde kaen‿no viimäte vi̬i̬l [sa] läät kińniʔ, et kaŕ- ust peśsiʔ Se Kos 4. (kuhugi) kinnitatud, kokku seotud, ühendatud hobõsõ oĺlik‿`kõrvusi, `pańti ohilõ̭iagak‿kińniʔ Se 5. haarates külge, haardesse; haardes, küljes 6. füsioloogilistest protsessidest: takistatud, pidurdunud 7. muud `merde jäi kińnit‿ tu̬u̬ (takerdus too) laiv Se
kints kindsu `kintsu reis kirp lät́s kindsu `küĺge purõma, ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos
kiŕbits kiŕbidsä kiŕbitsät telliskivi mehe˛esä tuĺl hummogult üless, võt́t kiŕbidsä ahost, pańd kiŕbidsä ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; t́sura lei kiŕbidsäga ust `vasta Se J
kiri kirä `kiŕjä 1. kiri; kirjutatud tekst oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä (oleksin kirjaoskaja), `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se; timä `õkvak‿kuk‿kiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬ʔ sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se 2. dokument, ametlik paber kiä ośt hobõst, tu̬u̬ ośt iks `säädüselikult ja `kiŕjugaʔ Se 3. muster, ornament kapuda oĺlip‿põĺviniʔ ja kiräʔ otsah Vas; `kiŕjugak‿kapuda oĺlip‿poisal kah Se Ts; mõ̭ni mõista as kutaʔ vü̬ü̬ `kiŕjä, `koŕjaki es `kiŕjä, hiit́ nii sama langa Se; otsani vanast kutsuti `oṕlanõ kiri, siss tu̬u̬ `koeti linast Se; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma, määnest `kiŕjä sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; viie kablaga härmävidäja kiri Se Kos
kirotam(m)a kirotaʔ kirotass kirot́ 1. kirjutama, kirja panema t́sia nõ̭nna `ańti lat́silõ, et sõ̭ss nakasõ `höste kirotamma Se; kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle Se Kos; oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se; kiroda saʔ, küll ma `huhtsõ neol‿`luidsa arʔ Se; küläh oĺl tiputaa·t́, tu̬u̬ kirot́ meid ka, et kulaguʔ Se 2. tikkima
kirp kirbu `kirpu kirp ku kirp sei, siss ku [ma] höörähhüti, siss oĺl jalg `kat́ski kirbul Se P; seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se Kos; kirp lät́s kindsu `küĺge purõma, ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos; timä niɫg kirbu arʔ ja ki̬i̬t kirbu nahast ruvva vai tege `kinda päḱäʔ Se
kiŕriv kirivä kirivät kirju kirivä Riia langasõʔ Se; kiŕriv lehm `valgõ sälägaʔ Se; kiŕriv lehm oĺl jälk‿Kiräss Se Kos; `valgit `heŕnit oĺl ni oĺl härmä`persit, `sääntsek‿kiriväʔ Se
kirst kirstu `kirstu 1. riide-, viljakirst tõõsõl pääväl lät́sim‿`mõŕsa sugulasõ `kirstu (veimevakka) `vi̬i̬mä `mõŕsalõ, kutsuti kirst vai kaśt Se; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst (veimevakk) ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommak‿kaabaʔ, ei olõk‿`kirsta Se Kos 2. puusärk ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä, kavvass sa `amtat, vi̬i̬ `sisse `pańti kirst Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak‿`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ ja rõivass pääle jäls‿sinnäl‿lastalõ Se; kirstu mano pandass ka paĺlokõsõ `kündlit Se
kirstukõnõ dem < kirst| puusärk kat́s kolk‿külämi̬i̬st `koŕssi eśs raha kokko, teik‿kirstukõsõ Se Kos
`kiskma `kiskuʔ kisk kiśk kisu 1. tõmbama, tirima, sikutama kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; haik kisk inne suud ammulõ Se; [ma] pańni mõsu perä`ri̬i̬kese pääle ja kisi süvä lumõga jäl `mäele Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass Se Kov; kooguga `tõmpsi [ma] tuha `vällä, kruuśs oĺl otsah, muido saa õi hüt́si `vällä `kiskuʔ Se Kos 2. kitkuma
kistutam(m)a kistutaʔ kistutass kistut́ kustutama munikõrd [sa] pant puuvõisi varahhappa palama, siss varahhappa kistutat ark‿kah Se; ku üt́s kotuss tarrõ löönüp‿paɫama, siss vaśt `joudanu ark‿kistutaʔ Se Kos
`kitmä kittäʔ kitt kit́t kitä 1. kiitma kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; hot́ ti minno sõimakõ vai `kitkek‿ kaʔ, maʔ eik‿ kuulõʔ Se; lut́ik olõ õi kittä elläi Se; illośs pereh oĺl, tu̬u̬d ma eip‿petä eik‿kitäʔ Se 2. ütlema, lausuma haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos
kivi kivi kiv́vi 1. kivi `katla `pańti uja `vi̬i̬rde kivve pääle, uja veereh havvutõdi `püüki Se; `lauta [ta] kudi, pańd tu̬u̬ kivi lauda müürü `sisse Se; liinah kivigi kaĺg jala all Se Kos; imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse, kivi sõmõrakõisi (harja valmistamisest) Se Kov; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. käsikivi või veski jahvatav kiviketas `veelkal oĺl ka koɫo nigu kivi man Se 3. (vesi)veski uja veereh oĺl kivi, tu̬u̬ jahvat́ kõ̭kkõ Se; üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve Se
kivi- kivist, kivi- pu̬u̬t́ ja koolimaja üteh siih kivimajah Se Kos; pu̬u̬t́ kivitarõst `aeti `vällä Se Kos
kivik kivigu kivikut kivimäng `mi̬i̬ki (meiegi) mäńge vanast kivikit Se Kos; mi̬i̬k‿kääni kasuga kummalõ, tu̬u̬ pääɫ oĺl `väega hüä kivikit `mäńgiʔ Se Kos; mi̬i̬k‿kõ̭õ̭ mäńge kivikit Se Kos
kivikene dem < kivi viiś kivikeist võõdõti Se Kos; nu̬u̬ oĺliʔ `sääntsek‿kivikesek‿ku kanamuna sora, ni suurõkõsõʔ Se Kos
kivi/mäng kivi-, nipsumäng kivimängu üle sai mi̬i̬p‿`pessäk‿ka imä käest Se Kos; tu̬u̬ kivimäng, ku olõsi `mäńgiʔ, siss tu̬u̬d olõsi vi̬i̬l midä kaiak‿kaʔ Se Kos
kivi/pu̬u̬ĺ käsikivi üks pool, kiviketas tsõõriguk‿kivipoolõʔ, üt́s aɫɫ, tõõnõ pääl, tu̬u̬ oĺl tu̬u̬ käsikivi Se Kos
`kiäkiʔ `kińkiʔ kedägi (partitiiv langeb kokku sõnaga `keskiʔ) ~ `kiäkinäʔ 1. keegi täl kakõlust `kinkagi olõ õs Se; lää eik‿`kiäkit‿tagasi noorõst Se; künneĺ jäi paɫama, näet ku saa as `kelgi arp‿puhastuss Se; `ku̬u̬ĺja`mõśkjat jätä äs `kiäki ilma, iks käe`vaɫgõt `ańti Se; no sünnüdä eik‿kotoh `kiäkiʔ Se Kos; sul olõ õih‿häpe `kinkõstkiʔ Se; tulõ arm‿mullõ naaśõst, `lat́si kedägi olõ õiʔ ja uma hüä tarõ om Se Kos| Vrd keskiʔ, kiä 2. miski
kodo1 kodo koto kodu olõ õik‿koto vaia puustalt jättäʔ, ku `ku̬u̬ĺjaga mindäss Se; uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ (rhvl) Se Kos
koh 1. kus salasit‿tet́ti, śaal oĺlis‿suurõr‿`rõivak‿koh `maadaʔ Se; koh oĺliv‿vesidse niidüʔ, [ma] pańni lakad́sij‿`jaɫga, riibi ni kańni `vällä Se| Vrd kos 2. kuskil `merde jäi kińnit‿ tu̬u̬ laiv, sääl iks määne rambõh oĺl koh Se
kohe 1. kuhu pääkaŕuss oĺl iks vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́, kost käändäʔ ja kohe aiaʔ [karja] Se Kos 2. kuhugi lät́si aoʔ `tõistõ, lät́sij‿jo latsõk‿kohe kavvõmbahe Se; `sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; tohot‿ taa hani om tast uja vi̬i̬rt pite kohe `mõtsa lännüʔ Se Kos
kohegiʔ ~ kohekiʔ kuhugi muni koṕik õ̭ks sai kohegik‿kulu pääle Se; sańt ni sańt, kas taa inäp kohegik‿`kõlbuss Se Kos; maʔ mõista õik‿koheki minnäʔ ja tiiä eik‿ku takah `aetass Se
kohetuss kohetusõ kohetuist kerkima pandud taigen, eeltaigen vesi oĺl otsani nii luḿbi vi̬i̬ arvuline, ku [ma] leevä kohetusõ pańni Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak‿`ḱauma Se; ku [ma] tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma Se Kos; `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om Se; ütest leeväst [ma] jät́i `sääntse `kuklikukõsõ kohetuist Se; läbi sõgla [ma] kuŕnssi `kiisla kohetusõ arʔ Se; `kuurniga kohetuss olõ õs ni sakõ ku leevä tahass Se; õdagult [ma] pańni kohetusõ `hapnõma, ü̬ü̬ hapaśs Se Kos; ku perä pät́s jo `leibä, sõ̭ss pangõ leevä kohetuss Se
kohheɫ ~ kohel kohela kohelat kohev, kerkinud üt́sindä es saanuki nik‿kohheɫ leib, a katõgese [me] kaśti iks `kõrdapiteh arʔ Se Kos; `hapnõ piimä `sisse `kastõh saik‿ka hüäp‿pliiniʔ, ku soodagaʔ, siss om tiä kohheɫ Se
`kohtunik `kohtunigu `kohtunikku kohtunik a tu̬u̬ päävanasitt vai `kohtunik saiś kestpaigah Se Kos
kohuss `kohto kohut 1. kohus; kohtupidamine; kohtuotsus keɫ kurk, tu̬u̬l kohuss Se; `ku̬u̬lu (surma) saa aik‿`kohtohe ka viiäʔ Se; koolulõ olõ õik‿kohut Se Kos 2. kohustus; õigus (saada)
kohv́ikõnõ dem < kohv́ vaia hiĺlokõidsi `ḱavvuʔ, imäl üless tullaʔ, `tsäikene hummogult, kohv́ikõnõgik‿`ki̬i̬tä ärʔ Se Kos
kokko 1. ühtekokku, koguhulgana 2. ühte kohta, üheks rühmaks ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ `andaʔ [kingitusi] Se; vanast `ḱauti sagõhhõhe kokko, `väega laulõti kaʔ Se; poisin‿niidiʔ, naaśek‿kańnik‿kokko ni riibip‿peŕri Se; kiä vei siss üt́sindäʔ tu̬u̬ `lamba, kiä vei siss tõõsõgak‿kokko (kahepeale), tõõsõl olõ õs midä tappaʔ, veij‿jäl tõõsõga kokko, vei üteh siss (jutt saajakotist) Se Kos 3. kokkupuutesse, kontakti 4. eri osadest tervikuks (ühendatud) `hammõ [ma] `umbli kat́sipooli kokko ja `oĺlgi `vaĺmiss Se; kossat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts 5. mingi ainega kaetuks, määrdunuks utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V 6. mõõtmetelt või mahult väiksemaks võimaśsinal oĺli aaris‿seeh, neĺli `aari ja lei ruttu kokko (võiks) koorõ Se 7. väljendab omavahelist sobivust
kolm ~ kolʔ kolmõ `kolmõ kolm kolmõnulgaline ait `kriiti täüś? - `tat́rigu terä Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa Se; kolʔ `puuta rüḱi Se Kos; imä tuĺl säńgü `vi̬i̬rde hummogult kell kolʔ ai ülest Se Kos; ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless Se; vesi `pańti ja `tsukrut `pańti ja `heŕnit, kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se; jagagõ nok‿kraaḿ `kolmõ `päähhä (kolme inimese vahel) Se; hot́s koɫmõst päävästki rekistee·riʔ ärʔ, sõ̭ss olt (oled) õ̭ks riśtiinemine Se Kos
kolmõgese ~ kolmõkõsõ kolmekesi `kargusõ oĺlivaʔ, karati kolmõgese, nellägese, viiegese, `tüt́riguk‿`kaŕksiʔ Se; koɫmõgese veleʔ `eĺleväʔ Se Pod; `lat́si oĺl kolmõkõsõ Se Kos
kooguline koogulise koogulist teatav vöökiri kuav‿ vü̬ü̬d koogulist, haarav‿ vü̬ü̬d hangulist (rhvl) Se Kos
kooli- kooliga seotud, kooli juurde kuuluv üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, koolimaia olõ õs Se Kos; vanast lat́sil kooli `suńd ust olõ õs, koolimaia olõ õs olõmahkiʔ Se Kos; mi̬i̬ oĺli otsanik‿koolimaja kõrval Se; üt́s koolioppaja vana Siḱk oĺl Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ, kup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts
koolukõnõ dem < ku̬u̬l koolukõnõ, koolukõnõ, milless sa võta as Lauri last jap‿Proośka `poiga Se Kos
kooń ~ kooniʔ kuni õga `vaenõ õ̭ks oĺl uḿmi lastõ man ja `eĺli koonik‿`ku̬u̬li Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt ‿tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta Se Kos; nikavva koonik‿`keŕkoh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se; halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt ‿tulõ Se
koṕik koṕika ~ koṕiku koṕikat ~ koṕikut ~ `kopkass `kopka `kopkat kopikas muni koṕik õ̭ks sai kohegik‿kulu pääle Se; eśs [ma] hoiõ koṕikut nigu `hämmest lät́s pioh Se Kos
koputama koputaʔ koputass koput́ koputama ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos; kuŕalõ õ̭ks keṕpi [ma] kopuda, vihalõ `nuia nukuda, tulgu uiʔ üteh Se; ma lasigi ärj‿jo ussõ `valla, olõ õik‿koputamist Se Kos
kopõ̭l kopõ̭la kopõ̭lat jalatsi liist nii suuŕ ku jaɫg, nii suuŕ oĺl kopõ̭l ka tett Se Kos; kopõ̭la pääle `koeti päternäʔ Se Kos; viiso kutak‿kopõ̭l oĺl, nõ̭na kõ̭iḱ tsõõrik Se Kos; kopõ̭l `võeti viiso seest, nii `jäigi ilosakõnõ Se Kos; puinõ kopõ̭luss oĺl, mi̬i̬k‿kut́si iks kopõ̭l, viisa kutak‿kopõ̭l Se Kos
kopõ̭lakõnõ dem < kopõ̭l lat́sil oĺliv‿`väikuk‿kopõ̭lakõsõʔ Se Kos
kopõ̭luss kopõ̭lusõ kopõ̭lust jalatsi liist puinõ kopõ̭luss oĺl, mi̬i̬k‿kut́si iks kopõ̭l, viisa kutak‿kopõ̭l Se Kos
`korgõhe kõrgele latsõ `riśtmise vesi visati `vasta päävänõsõngut tarõ `kelpä `korgõhe, et `ausa lat́s saasiʔ Se Kos; ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahuga `kuurnikka, nu̬u̬n‿`nõśsik‿`korgõhe Se Kos
`koŕjam(m)a koŕadaʔ `koŕjass koŕaśs 1. korjama; koguma [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; palanuk‿käveʔ eśs `koŕjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; kat́s kolk‿külämi̬i̬st `koŕssi eśs raha kokko, teik‿kirstukõsõ Se Kos; poisik‿`koŕssi `tüt́rige käest munnõ Se Sa 2. mustrilõngu ükshaaval lõimede hulgast üles põimima, mustrit sisse kuduma mõ̭ni mõista as kutaʔ vü̬ü̬ `kiŕjä, `koŕjaki es `kiŕjä, hiit́ nii sama langa Se
korron korona koronat paastu ajal keelatud söök `sü̬ü̬dävä sü̬ü̬ḱ om korron, ku paastõti, süvvä äs siss koronat Se; piim ja liha `oĺlgi korron Se Kos
koruʔ kõrgune tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos
koŕv koŕvi `koŕvi korv koŕv (seljakorv) `pańti `höste ja kõ̭gõ paŕõmbit `hainu `täüś Se; [nad] pańnis‿siss pańgi ja koŕvi et noʔ, kaibak‿kartokit Se Kos
kosilanõ kosilasõ kosilast 1. kosjas käiv meesisik, kosija võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; `mõŕsa imä pańd sõira kaśti pääle, kosilanõ tulõ iks `mõŕsalõ `perrä Se; selle võta as [isa] `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se; üle koɫga kosilanõ Se; `mõŕsa imä köüt́ kosilasõlõ vü̬ü̬ `pihta Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; `ratsala hobõstõga käveʔ, tu̬u̬ kosilasõ veli kaʔ, sugulaisi `kutsmah Se 2. kosija koos isamehega
kost 1. kust pääkaŕuss oĺl iks vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́, kost käändäʔ ja kohe aiaʔ [karja] Se Kos 2. kuskilt pangõ käŕbigus‿`salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se; mingu uit‿t́sirgu `mu̬u̬du kost `õkva Se Kos
kotoh kodus kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ, a kotoh pandass `kündle raha Se; kes no sünnütäss kotoh, no sünnüdä eik‿kotoh `kiäkiʔ Se Kos
kotost kodust, kodunt pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kuk‿kari oĺl jop‿paɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos
kot́t kot́i kot́ti (vilja-, aseme- jne) kott kas sam‿mälehtä eik‿ku imä kot́iga sinno kaŕah üteh kańd, kait́s `kaŕ- ja ja sa oĺlik‿kot́iga säläh imäl Se; võid võiõti leeväle pääle, pöörändüsekese k‿ kokko ja mähästi `kapstalehe `sisse ja kot́ti Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; veli es küüsü ka inämbät ku üte kot́i rüḱi pridanat Se
kotuss kotusõ kotust 1. koht; paik; eluase ku üt́s kotuss tarrõ löönüp‿paɫama, siss vaśt `joudanu ark‿kistutaʔ Se Kos 2. talukoht
kraaḿ kraami `kraami igasugused esemed või asjad, (toidu-, riide- jne) kraam ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvän‿ni juvvaʔ Se Kos; timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos
kraḿm kraḿmi `kraḿmi gramm täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos
kraṕst krapsti a ku tarõh [me] ait‿`tsuuri, nii sai kraṕst kätte Se Kos
kraśsin kraśsina kraśsinat petrooleum [ta] pand tu̬u̬ kupa pääle, pand kraśsina tulõkõsõ sinnäp‿palama Se; üt́s kraśsina anomakõnõ lavva pääl, kolm neĺli voḱki `ümbre Se Kos; meil oĺl nii linnu ni kraśsinakarraʔ, kõ̭iḱ śaal aɫɫ (maa sisse peidetud) Se Kos
krev́na krev́na krev́nat kamm a mul olõ õik‿krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos
kruuśs kruusi `kruuśsi konks kooguga [ma] `tõmpsi tuha `vällä, kruuśs oĺl otsah, muido saa ai hüt́si `vällä `kiskuʔ Se Kos
kruv́v kruv́vi `kruv́vi kruvi a mul om `kukru `kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos
ku ~ kuʔ 1. (ajaliselt) kui ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 2. (tingiv) kui [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se 3. (võrdlev) kui, nagu, otsekui ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov 4. väljendab määra või ulatust timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se| Vrd kui 5. osutab tegevuse või heli intensiivsust sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kah, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 6. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se| Vrd kui 7. sidesõna: kui ka kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõ ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se| Vrd kui
kua2 kua kuvva 1. kes kual olõ õs `lat́si, siss sääl oĺl puhadeĺnä Se; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se 2. mis, milline, missugune; kumb kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ (teineteisele) `ütle es Se Kos; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos; kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, ni köhe, siss `vi̬i̬di `sanna Se P; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga Se; mat‿tiiä, kuvva`mu̬u̬du (kuidas, mismoodi) paṕp seenesnät pidä Se 3. keegi mi̬i̬k‿`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos; ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei ark‿ka voorikõsõ `viina Se Kos 4. mingi ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos
`kuagi 1. keegi mi̬i̬k‿`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos; `tahtsõk‿kõ̭iḱ tullak‿kuĺatamma, `tahtu us `kualgik‿kodo jäiäʔ Se 2. mingi lammass tulõ õik‿`kuagi viiel tulõ seest `vällä Se; ta es saa `kuagi moodo pääl ollaʔ, võt́t hõ̭ngu kińniʔ Se
kudama kutaʔ kuda kudi kua 1. (telgedel, varrastega jne) kuduma lõngast riiet, silmkoeesemeid jne; võrku valmistama ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanu, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnuk‿kruudiʔ suurõmbaʔ Se; vöid `haarti `ü̬ü̬se kutaʔ Se; joosuvü̬ü̬ oĺl `koeduʔ `säitsmä langasõgaʔ ja viie langasõgaʔ linatsõst langast ja villadsõl‿lõimõʔ Se; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se; ku mi latsõ oĺliʔ, sõ̭ss mi̬i̬ `koiõ kõ̭gõ noid `väikeisi `vü̬ü̬keisi nigu saja `päätiʔ Se; päävü̬ü̬d ka mõista [ma] vitäʔ nik‿kutak‿kah, haŕ- gi pääl viɫɫatsõst langast `koeti Se Kos; umak‿`koeduʔ villadsõ `rõivaʔ oĺli ärmägu Se Kos 2. punuma, põimima viiso kutak‿kopõ̭l oĺl, nõ̭na kõ̭iḱ tsõõrik Se Kos; kopõ̭la pääle `koeti päternäʔ Se Kos; päternit pidi kudama nigu sukka nõgludõ nõglagaʔ Se; pilonõglaga [ma] koi (niplasin) piloʔ `vaɫgõst niidist Se Kos 3. kividest laduma maakivest `koimi aho `sisse, savi ala ja maakivi pääle Se; `lauta [ta] kudi, pańd tu̬u̬ kivi lauda müürü `sisse Se
kud́rakõnõ kud́rakõsõ kud́rakõist lokike noorõʔ ajavak ‿kud́rakõsõp‿pähä, `väŕmväk‿küüdsekeseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos
kuhi kuh́a `kuhja 1. (heina-, õle- jm) kuhi hainamaa oĺl kavvõh, sinnäp‿`pańti suurõk‿kuh́aʔ Se; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos 2. hunnik
kui 1. kuidas näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (saab pikselöögi) Se; kiä kui kütt sanna Se; kel kui (kuidas) `lõikuss lätt, kui (kuivõrd) `höste Se 2. kuidagi siss [nad] käsikit‿tu̬u̬`vaesõlatsõ neläpävä õdagult `sanna, et vaest vanapatt timä kui arp‿`põrgohe veesiʔ Se Kos; unõga om `pistü hädä, lasta õik‿kui `maadaʔ Se; [ma] ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss tõmmati iks tu̬u̬ pind kui `vällä Se; tiiä äin‿naid kunigit tehnädäk‿kui taa hüä elo üle Se Kos 3. väljendab määra või ulatust lehm kaḿmitsah, `aigupite ḱau ja sü̬ü̬ kuipaĺlo Se; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; säidse tüḱkü (usse) oĺl mättä pääl kõrrah kõ̭iḱ, [ma] lahi `päähhä nii kui otsah (surnud) Se; kel kui (kuidas) `lõikuss lätt, kui (kuivõrd) `höste Se| Vrd ku 4. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt 5. kindlakskujunenud umbmäärastes väljendites 6. sidesõna: kui ka | Vrd ku
kuikiʔ (mitte) kuidagi [ma] arh‿harisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik‿`kuigiʔ Se Kos
kuioma kuiodaʔ kuioss `kuivi kuivama a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ Se Kos; `kuivi ärʔ kalaʔ, kärbäss ka sü̬ü̬ is Se; es tohe sa latsõ `mähḱmit `pandak‿ kuioma ao poolõ, siss tulõ ü̬ü̬kadõhuss Se La; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga Se| Vrd `kuivama
kuiv kuiva `kuiva 1. väga vähese veega või niiskusega, kuiv kuiv vili tu̬u̬ jo sõkku `höste Se; hobõnõ `väega lõõtsut́ ja köhe `kuiva (vähese rögaga) köhhä Se; ku oĺlik‿kuiva iɫmaʔ, siss niisama `tu̬u̬ralt kap‿`peśti rüḱi Se Kos 2. kuiv aeg, põud ku kuiv om, [te] `rühkek‿`külbäʔ Se
kukahtum(m)a kukahtudaʔ kukahtuss kukahtu maha kukkuma `ku̬u̬rma päält kukahtu nu̬u̬ʔ oɫõm‿`maahha ni eśs ka `maahha Se Kos
`kuklikukõnõ `kuklikukõsõ `kuklikukõist kuklike ütest leeväst [ma] jät́i `sääntse `kuklikukõsõ kohetuist Se; ku [ma] tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma Se Kos
`kukro`kukro `kukrot kukal a mul om `kukru `kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos
kuld kulla `kulda 1. kuld; kuldraha tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss, saanum‿ mullõ kuld ni rattaʔ Se Kos; olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma, no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se 2. midagi väärtuslikku, head
kuld- kullast tehtud, kuld hobõsil kuldkelläk‿kah kõ̭iḱ pääl Se; tu̬u̬l kat́s kuɫdsõrmust peo pääl Se Kos; truuśkal oĺl mõ̭õ̭k puusa pääl ja kuɫdrõ̭ngass Se Kos
`kuldama kulladaʔ `kuldass kullaśs kuldama hõbõhhõtsõʔ aia pośtiʔ, värehtetuɫbak‿kõ̭iḱ kulladuʔ Se Kos; innevanast `vi̬i̬di kultsepäle, tu̬u̬ kullaśs är tu̬u̬ kraami Se Ts
kulla ~ kuĺla armas, pai kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L; kullal‿latsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se Kos; ma olõ kõ̭kkõ nännük‿kuĺla tütäŕ Se Kos
kullakõnõ dem < kuld uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ (rhvl) Se Kos
kullanõ kulladsõ kullast 1. kullast tehtud, kuldne mia tä t́sura pää `pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab, a mia pańd uma pää pääle, säält tuĺl kullanõ vańk Se Kos; timäst `kaśvi hõpõnõ puu, kulladsõ lehek‿küleh Se; hõbõhhõnõ keṕp, kullanõ nuppʔ - rüä kõŕs Se 2. kuldaväärt, suurepärane
`kullõma kullõldaʔ `kullõss kullõĺ 1. kuulama peremi̬i̬śs niit `haina ja `kullõss, et küls‿sai hüä kaŕuss, `väega laul ilosahe Se 2. sõna kuulama timä hoit́ t́siko ja kullõĺ minno `väegaʔ Se; kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se
kuĺt kuĺdi `kuĺti kult ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos
kulä·ńje kulä·ńje kulä·ńjet ~ kulä·ńjä kulä·ńjä kulä·ńjät tantsuõhtu, külapidu vanast `ḱauti kõrro kulä·ńjähe Se; är‿ti latsõt‿tu̬u̬d tekuʔ, läät kulä·ńjehe, eim‿mõistat‿`tańdsi eik‿karadaʔ Se Kos
kumardam(m)a kumardaʔ kumardass kumaŕd 1. kummardama, kummargile laskma ja ma mõ̭nõvoori madalahe `höste kumardi kah, mõ̭ni võt́t [auto] pääle Se Kos 2. (sügavalt) kummardades austama kumardõdi sõ̭nnogaʔ, [pulmas] kumardõdi uma hõim, sugulasõ kõ̭iḱ ärʔ, siss sai tu̬u̬ pruut́ `valgõst Se; timä kumaŕd jumalat Se; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kummardasin maani) Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśk ä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕ d tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; Vaśsolõ ma kumardi, et sullõ iks anna hõpõ `ait́uma (pruutneitsi laulust) Se Kos; mesterahvas ka kumaŕd kõ̭igilõ sugulaisilõ [pulmas] Se; `mõŕsal oĺl `loohkap kumardaʔ [pulmas], ku riśt- ämm ka kõrval Se; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommap‿podruśki `mõŕsal man, neläkeśke ja siss kumardasõʔ ja `laulvaʔ `võ̭õ̭rit ja umma Se A; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasik‿kunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha ait‿taha aiʔ Se Kos
kumb kumma `kumba kumb; kumbki edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah, kummalgi üt́s saŕv pääh Se Kos
kumisõma kumistaʔ kumisõss kumisi kumisema, kajama timä lauĺ ka kerigu `rahva seeh nigu kumisi Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite, ku kütse oĺl, siss kumisi Se Kos
kummaldõ ~ kummalõ kummuli, otseti, näoli, põhi või alumine pool ülespidi ma lasi kummaldõ lavva pääle Se Pod; `kapsta tsaḱim oĺl kummalõ Se; mi̬i̬k‿kääni kasuga kummalõ Se Kos
`kuḿpma `kuḿpiʔ kuḿp `kumpõ kuḿbi kompima; kompamise teel kindlaks tegema ku mat‿`tundsõ timä arʔ, kumbõ arʔ, siss köüdeti täl siĺmäk‿kińniʔ [pimesikumängus] Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos; hiirek‿`kuḿpva iks kulat́ski `saĺvi ja heĺotasõt‿terä `saĺvi [rhvl] Se Kos
kuna 1. millal `pańti iks kuna määne liharaasakõnõ, leeväpala kuna `pańti [karja minnes kaasa] Se Kos; [te] `mõskõk‿kuna mõsõdõʔ, a `ri̬i̬di ärm‿`mõsku uiʔ Se 2. millalgi, kunagi minek‿`kaema kuna Se
kunagiʔ millalgi, kunagi; iialgi tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺliʔ, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos
kunds kundsa `kundsa 1. jala kand; (suka, jalatsi) kannaosa imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ Se Kos; tallugat‿ tet́tiʔ, `kundsa es olõ noil kah Se T; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭ kolt‿t́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se 2. konts
kunigass kuniga kunigat kuningas timä oĺl säidse `aaśtakka kuniga poolgah Se; mul jalaʔ oĺlin‿nigu kuniga kasuga seeh noidõ villakidõgaʔ Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; kuniga poolgah hobõsõ `hiĺksivaʔ Se L; sõ̭saŕ lät́s kunigapujalõ arn‿naaśest Se Kos; tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ ni tu̬u̬ kunigatütäŕ sai toolõ velele naaśõst Se Kos; tõõsõs‿sõ̭sarõk‿kõ̭iḱ raaso kakuti `kat́skiʔ, nimäp‿pinitivä kunigapuja naist Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasik‿kunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha ait‿taha aiʔ Se Kos; tiiä äin‿naid kunigit tehnädäk‿kui taa hüä elo üle Se Kos
kunn kunna `kunna konn kunnak‿krogisiʔ keväjält tah luḿbih Se; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `vasta `vihma kunnat‿tänidiʔ Se Kos
kuńok kuńoga kuńokat nagipuu (tere seinas asjade riputamiseks) kuńok oĺl sääne poolõ`aŕssina piuʔ puu, höörik ja lü̬ü̬d `tarrõ `saina Se; kuńoga küleh oĺl kiĺok, kuńoga puu pääl oĺl tiranik kaʔ Se Kos
kupets kupedsa kupetsat ~ kupits kupidsa kupitsat ~ kupõts kupõdsa kupõtsat piiritähis, ku mi sääl kupidsa pääl viiegese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; vanast oĺlin‿nu̬u̬p‿piiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos
kura kura kurra vasak kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ, sinnäk‿`käänku uiʔ Se Kos; kura poolõ pääl oĺl Nigula `puuśli [kirikus] Se
kurat́ kuradi kuradit kurat (ka vandesõna) kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; muni `ütless hüä jutu pääle kak‿kuradi Se Kos
kuŕg kurõ `kurgõ kurg `augusti kuuh kurõl‿lät́siʔ Se Kos
kuri kuŕa `kuŕja 1. kuri, tige, halb, paha hüä lat́s tunnuss `hällü, kuri pini tunnuss kut́sikust Se Kos; inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos 2. pahandus; halbus; kurjus kuŕalõ õ̭ks keṕpi [ma] kopuda, vihalõ `nuia nukuda, tulgu uiʔ üteh (rhvl) Se; jänese tegeväk‿`kuŕja kaʔ, `uibiid `ku̬u̬ŕvaʔ Se 3. vandesõna: kurat
kusi kusõ kust kusi, uriin imä pańd puuviɫɫak‿kusõga nõ̭na pääle ja ki̬i̬t́ tu̬u̬d ru̬u̬ht Se Kos; [ma] vei iks `kut́skõt kusõlõ Se Kos
kuśk kusõ `kuskõ kiisk kuśk om üle kaɫɫo kaɫa Se; `kõ̭iki luiõga [ma] sei nu̬u̬k‿kusõs‿`sisse Se Kos
kussõḿ kusõma kusõmat põis kussõḿ jalaga hõõruti tuha pääl, sai `ohkõnõ Se; kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse, sõ̭ss oĺl lastõl hüä `raptaʔ Se Kos
kusõma kustaʔ kusõss `kuśsi kusema neläkese sõ̭saridsõʔ, ütte `kaivo kusõsõʔ? - `lehmä nüstäss Se Kos
`kut́ja `kut́ja `kut́jat matuse- või surnu mälestamise toit mul oĺl `kut́ja annomgi käeh, `tahtsõ matusõ pääle minnäs‿`sü̬ü̬mä Se Kos; vesi `pańti ja `tsukrut `pańti ja `heŕnit, kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se; `kiisla ja `kut́ja oĺlip‿`puhtõ söögiʔ Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se; t́siĺlo länigukõsõʔ, noidõga `vi̬i̬di `kut́jat Se Kos; `kut́ja om kańnikõsõh, kerikuh pandass tu̬u̬ kańnikõsõ manu künneĺ paɫama, kõ̭iḱ aig palass `kut́ja man tu̬u̬ künneĺ Se Kos; paṕp kaditass kadinitsaga noid `kut́jit Se
kut́saŕ kut́sari kut́sarit kutsar kut́saŕ küll oĺl hüä, a `väegak‿kavva tuĺl Se Kos
kut́sik kut́siga ~ kut́sigõ kut́sikat ~ kut́sk `kut́ska ~ `kut́skõ `kut́skat ~ `kut́skõt kutsikas hüä lat́s tunnuss `hällü, kuri pini tunnuss kut́sikust Se Kos; [ma] vei iks `kut́skõt kusõlõ Se Kos
`kutsma `kutsuʔ kuts kut́s kutsu 1. (kuhugi, midagi tegema) kutsuma; hüüdma kiä lähembäl, kutsutass sõ̭nagaʔ [matusele], iks kõ̭iḱ hõim kokko Se; kutsutu us, siss `tiidnü üs tuɫɫakiʔ Se; pu̬u̬ĺpühä [ma] küt́i sanna, jäl lät́si kut́si `sanna Se; `ratsala hobõstõga käveʔ, tu̬u̬ kosilasõ veli kaʔ, sugulaisi `kutsmah Se; noid ka ravitass, õdagutsõlõ lavvalõ kõ̭iḱ kutsutasõʔ Se 2. nimetama puinõ kopõ̭luss oĺl, mi̬i̬k‿ kut́si iks kopõ̭l, viisa kutak‿kopõ̭l Se Kos; inne kutsuta as hainakõlgust, ku muʔ vanaimä `eĺli, kutsuti tu̬u̬d ambaŕ Se Kos; punadsõ peediʔ, kuŕgiʔ, tińdiʔ ja `taari valõti pääle, kutsuti sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ Se Kov; velenaaśõk‿`kutsvaʔ kälüʔ, üte vele naańõ ja tõsõ vele naańõ Se; `eestläse `ütlese süĺt, a meil ommaj‿jaahtlihak‿kutsutasõʔ Se; `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv Se; kalamehek‿käveʔ, neil oĺl sääne ravvanõ kaarnidsakõnõ, kõ̭iḱ kut́si kaarnits Se Sa; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu pääle Se Va
kuu kuu kuud 1. taevakeha: kuu; kuu faas keväjä püäʔ noorõ `kuugaʔ [lambaid] Se Kos 2. kalendrikuu mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis‿sääl kuu `aigu Se; kasvatagõs‿seo põrss ark‿katõ kuu vana Se Kos; noh, kuuś kuud, säidse kuud, sõ̭ss nakass [emis kulti] `ot́sma Se Kos
ku̬u̬h mingi ainega koos mis oĺl `lamba hiigat‿tu̬u̬ vill ku̬u̬h, tu̬u̬d `villa `võidsõ [sa] `hoitaʔ viiś `aaśtakka Se Kos| Vrd kooh
ku̬u̬k koogu `ku̬u̬ku 1. ahjuroop ravvanõ ku̬u̬k oĺl `kruuśsigaʔ Se Kos; koogugat‿`tõmpsi [ma] iks ärʔ suurõ jao `tuhka Se Kos 2. pajakook
`kuukma `kuukuʔ kuuk kuuḱ kuugu kukkuma (kägu) `pi̬i̬trepääväl kasuss ḱaol suu kińniʔ, ḱago inäp kuugu õiʔ Se Kos
`kuukõnõ dem < kubu nu̬u̬k‿`kuukõsõ oĺlih‿hüä katust kattaʔ Se; oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ Se Kos
ku̬u̬l koolu `ku̬u̬lu suremine, surm; kadu võik‿ku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; `ku̬u̬lu (surma) saa aik‿`kohtohe ka viiäʔ Se; lellänaańõ, sap‿peläku uiʔ, sinnu ku̬u̬l lövvä äik‿`kohkiʔ Se Kos; ku̬u̬l olõ õip‿`poiskõsõss, et ku̬u̬l võtt kiä saa kätte õ̭nnõ Se Kos; koolulõ olõ õik‿kohut Se Kos
kuuĺ kuuli `kuuli kuul; mürsk sääl oĺl iks üt́s vass vahet [mehega], ku suuŕ kuuli pala sattõ Se Kos; oĺl rattak‿kak‿`kuulõga läbi `lasknuʔ Se Kos
ku̬u̬ĺ kooli `ku̬u̬li kool vanast es piäk‿`ku̬u̬li minemä Se; ḱau es ma koolih Se; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos
`kuuldma kuuldaʔ kuuld kuuĺd kuulõ 1. kuulma tiä kuuĺd, tu̬u̬d `hirmu es olõʔ, et otsani ńemkost jääss Se; timä tu̬u̬d nimme tu̬u̬ poisi kuuldõh nimmaśs Se; Mihha˛il `Petrovits lätt kerigu `uśsi kińnip‿`pandma, kuuld: kerikot pite üt́s käü Se Kos; [ma] kuuli aidah ussõ kobinat, ussõhińge heĺotamist Se 2. sõna kuulama, kuuletuma neol‿latsõ`rõipõk‿kas‿sukugik‿kuulõ õiʔ, kõ̭iḱ kääväk‿külä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos
`ku̬u̬ĺja `ku̬u̬ĺja `ku̬u̬ĺjat 1. surnu vanarahvass kõ̭nõli et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se; kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ, a kotoh pandass `kündle raha Se; suvõl `ku̬u̬ĺja lätt `lämmäga ilotuss, nakass `hõ̭nkama Se Kos; olõ õik‿koto vaia puustalt jättäʔ, ku `ku̬u̬ĺjaga mindäss Se; ku kotoh koolõss, siss saa õi niipia tu̬u̬ kirst, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmandohe vai `pińke pääle Se; `ku̬u̬ĺja `rõivap‿palotadasõ arʔ Se; `Vahtsõliinah oĺl, ku [peielised] `ku̬u̬ĺjaga lät́siʔ, kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl, toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos 2. surija `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg Se; `ku̬u̬ĺjat koolõtada õip‿pudsajadsõ pad́a pääle Se
`ku̬u̬lma kooldaʔ koolõss `ku̬u̬li surema [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; eläde ni oṕidõʔ, uĺlih ark‿ka koolõdõʔ Se Kos; üt́s lat́s `ku̬u̬li `hernehe Se; ma olõsi rahu, ku maʔ ni `hõlpsahe koolõsi, ku mum‿mi̬i̬śs Se
kuum kuuma `kuuma 1. väga palav, kuum `määntse `oigõ `vi̬i̬ga vai külmäga mingass kiä `kuuma `leibä hämmäśs Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; luhań oĺl kest `lauta, `pańti sinnä õdagu agana `sisse, siss `vi̬i̬di tarõst `paarõgak‿kuumav‿vi̬i̬ʔ pääle Se 2. kuumus ku külä `paĺli, siss oĺl kat́s `versta mõtsah `kuuma Se Kos; sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́ Se Kos
ku̬u̬p kooba `ku̬u̬pa maasse kaevatud auk, punker mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos; mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõk‿kooba pääle suurõh‿hirreʔ Se Kos; `mulgi mi̬i̬śs leśat́ koobah Se Kos
ku̬u̬ŕ koorõ ku̬u̬rt 1. väliskest ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos; leevä [ma] vaĺadi ärʔ, ilesti ärʔ, siss sai leeväl illośs ku̬u̬ŕ Se; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt, egä `aaśtaga aja koorõ Se V; noid [ma] murra as `maahha kardoka `iärmekeisi, siss [kartuli] koorõ istudi `maahha Se; ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov; kõoleheste ja sibulakoordõgat‿tet́ti (värviti mune) suvistõpühiss Se 2. koorik, kärn ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se 3. (piima) koor ku̬u̬rt [ma] võt́i üteh, paaba `puhkõ koorõ pääle, kotoh koorõga määre, siss nakass jalg süttümmä Se; võimaśsinal oĺli aaris‿seeh, neĺli `aari ja lei ruttu kokko koorõ Se
`ku̬u̬rma `ku̬u̬rma `ku̬u̬rmat koorem latsõ hällükenegi oĺl `ku̬u̬rma perä `küĺge köüdet Se; `ku̬u̬rma i̬i̬h, `ku̬u̬rma takah, hobõnõ vidä keśkpaigah? - (naine tassib kaelkookudega vett) Se; `ku̬u̬rma päält kukahtu nu̬u̬ʔ oɫõm‿`maahha ni eśs ka `maahha Se Kos
`ku̬u̬rmakõnõ dem < `ku̬u̬rma mi̬i̬j‿jõvva as inäp kavvõndahe minnäʔ, `ku̬u̬rmakõnõ suuŕ Se Kos
`kuurnik `kuurniga `kuurnikka munakook `kuurniga kohetuss olõ õs ni sakõ ku leevä tahass Se; ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahugaʔ `kuurnikka Se Kos; ku `kuurnigat‿tet́ti rõõsa piimägaʔ, siss `pańti seppä mano, `laśti nõstaʔ `veit́kese ni `pańti munnõ Se
kuuś2 kuvvõ kuut põhiarvsõna: kuus vanarahvass kõ̭nõli et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se; nüüd `maatass kuvvõni kelläni ärʔ Se; viiś kuuś`punda [linu ma] `präädi iks talvõ pääle ärʔ Se Kos
kuuś/kümmend kuvvõ`kümne kuutkümmet kuuskümmend olõ õik‿kuutkümmet inemistkik‿küläh Se Kos
`ku̬u̬t́sli `ku̬u̬t́sli `ku̬u̬ t́slit koonal t́surat‿tuĺli `istõlõ, `tsuśksit‿tikugak‿`ku̬u̬t́slihe Se Sa; tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, ku eit‿tulõ ülest, ma vi̬i̬ iks `ku̬u̬t́sli `pallo paɫama Se Kos
`ku̬u̬t́slikõnõ dem < `ku̬u̬t́sli tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, `ku̬u̬t́slikõnõ u̬u̬t Se Kos
kõ̭gõ/sagamanõ ~ kõ̭kõ/sagamanõ -sagamatsõ ~ sagamadsõ -sagamast igasugune, kõiksugu(ne) kõ̭gõsagamatsõs‿söögiʔ võedass üteh Se; naid `päivi om kõ̭gõsagama`t́si Se; timäl ommal‿laulusõ̭naʔ kõ̭kõsagamatsõʔ Se; ilmah `kõ̭iki om, kõ̭kõsagamat́̀si hädälit́̀si Se Kos; nüüd ommak‿kõ̭gõsagamatsõs‿söögiʔ, mõista ai midä süvväʔ Se Sa| Vrd kõ̭gõsugumanõ
kõhn kõhna `kõhna ~ kõhna kõhna kõhnat 1. kõhn, lahja, kuivetu 2. nõrk, mitte vastupidav 3. vilets, kehv; vaene meil om ka muntkõrra `väegak‿kõhn leib Se; kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; muni ańd sada `ruublit pridanat, muni kat́s kolsata vi̬i̬l, küsüti ku kõhnõb tütäŕ, pidi `andma Se
kõ̭iḱ kõ̭gõ ~ kõ̭igõ ~ kõ̭õ̭ kõ̭kkõ ~ `kõ̭ikõ 1. igaüks, viimane kui üks kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos 2. terve, kogu; kogu hulk olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma, no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos 3. igasugune ilmah `kõ̭iki om, kõ̭kõsagamat́̀ si hädälit́̀si Se Kos; kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa ni, kõ̭kkõ kaɫɫa saat Se Kos
kõiv kõo ~ kõivo `kõivo kask kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ Se Pod; [ta] köüt́ härä sinnä siss kõivo `küĺge kińniʔ Se Pod; kõiv `peĺgäss jo `hämme Se; suvidsõpühist väŕmiti munnõ sibula`ku̬u̬rigaʔ ja kõo`leht́igaʔ Se; lepäst ja kõost sai hüä `vaɫgõ tuhk Se Kos
kõ̭kõ 1. (väljendab ülivõrret) kõige tulõkah́o om kõ̭kõ jälehhep asi Se; [tapetud sea harjastevõtmisel] tulõgak‿kõrbatõh saa kõ̭kõ paŕõb liha Se Kos| Vrd kõ̭gõ1, kõ̭õ̭1 2. väga, päris, täiesti kõ̭kõ vanast oĺl ambaŕ, ambarist `tu̬u̬di sü̬ü̬t eläjile Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos| Vrd kõ̭gõ1, kõ̭õ̭1
`kõlbuma `kõlbudaʔ `kõlbuss `kõlbu kõlbama sańt ni sańt, kas taa inäp kohegik‿`kõlbuss Se Kos; [ma] `sü̬ü̬ki ka ańni, miä õ̭ks `kõɫbu Se; tõrõlaʔ kuk‿`kõlbuss õ̭nnõ, ku om minkperäst tõrõldaʔ Se; rasuraik `kõlbu us kohegiʔ Se
kõlguss kõlgusõ ~ `kõlksõ kõlgust loomasööda panipaik: aganik, küün mul olõ õs `säńgü, magasi kõ̭gõ kõlgussõh `hainu pääl Se; suvõl `pańti `kõlksõhe sajaʔ Se; lat́s pahasi ärʔ ni lät́s aida ala vai kõlgusõ ala Se Kos; no kutsutass sarrai, inne setä `aigu ku vi̬i̬l mi̬i̬ʔ oĺli kotoh, oĺl kõlguss Se
kõpp (korduv) kopsimisheli Mihha˛il `Petrovits lätt kerigu `uśsi `kińnip‿`pandma, kuuld, kerikot pite üt́s käü: kõpp, kõpp, kõpp uu! kõpp, kõpp, kõpp uu! Se Kos
`kõrbam(m)a kõrbadaʔ `kõrbass kõrbaśs kõrvetama liha sai illośs vahanõ ku [ma] ark‿`kõŕpsi Se; [tapetud sea harjastevõtmisel] tulõgak‿kõrbatõh saa kõ̭kõ paŕõb liha Se Kos; ahoh kõrvati tu̬u̬ [linnase] leib vi̬i̬l ärʔ, siss sai tu̬u̬ taaŕ `väega illośs, sääne must Se Kos
kõrd1 kõrra `kõrda 1. ajaline korduvus; esinemissagedus ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless Se; kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se 2. kordamööda täidetav kohustus, järjekord 3. ring, tiir; rida, rivi suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿kaaladsõʔ Se; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se; `rõivap‿`pańti `püüki, `pańti kõrd `rõivit, siss `pańti jäl tuhk Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah (hunnikus, reas) kõ̭iḱ, [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se 4. komme `taĺs ipühi hummogu oĺl sääne kõrd: hummogult `tuĺti jok‿kell kat́s ülest Se 5. korrus 6. (nõuetekohane) seisund, elukorraldus olõ õi inäp `kõrda õit‿`tolku Se
`kõrda/piteh korralikult, korrapärast üt́sindä es saanuki nik‿kohheɫ leib, a katõgese [me] kaśti iks `kõrdapiteh arʔ Se Kos; `kõrdapiteh pidi iks ahi `kütmä Se Kos
kõrik kõrigõ kõrikõt sõba näiol um kõrik kõrraline, suviviɫɫost `seĺgist, voonaviɫɫost ilosist (rhvl) Se Kos
kõrragaʔ 1. ühe korraga; samaaegselt kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśeʔ ni latsõʔ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se 2. kohe ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis) Se Kos
kõrraline kõrralitse kõrralist ~ kõrralinõ kõrralitsõ kõrralist 1. korralik, nõuetekohane näiol um kõrik kõrraline, suviviɫɫost `seĺgist, voonaviɫɫost ilosist (rhvl) Se Kos; ku om iks kodo kõrraline, om hüä mi̬i̬ĺ kõ̭igil kodot‿tullaʔ Se 2. kordne, realine `mul ommak‿kolmõkõrralitsõ t́saposkaʔ Se; apaŕ oĺl kolmõ kõrraline Se
kõrrast kordamööda; järjestikku tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass, `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri ka tsäŕgitäss mulgukõsõ kõrrast täüś Se Kov; tõõsõk‿kaŕusõ oĺlik‿kaŕah kõrrast, päivilde Se; siss oĺl pääkaŕuss ja kolk‿kaŕusõ abilist, nu̬u̬ʔ oĺlit‿talla pite, kõrrast kävek‿kaŕah Se Kos; pilluti lina (linapeod) maha kõrrast, `võeti `köütest vallalõ ja siputõdi nii laḱka kaari `mu̬u̬du Se
kõrval juures, lähedal; kõrval, ääres ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se; aidah viläsalvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; mi̬i̬ oĺli otsanik‿koolimaja kõrval Se; `mõŕsal oĺl `loohkap kumardaʔ [pulmas], ku riśtämm ka kõrval Se
kõrvaldam(m)a kõrvaldaʔ kõrvaldass kõrvaĺd kõrvaldama ni mäk‿kõrvaldit‿ tu̬u̬d `kraami säält paĺlo arʔ, nu̬u̬k‿külä inemiseʔ Se Kos
kõrvaline kõrvalitse kõrvalist pulma mittekutsutud tet́ti olt (õlut), tet́ti `viina, tet́ti kõ̭iḱ auväräʔ, oĺl kõrvalitse `rahval ka midä kaiaʔ Se Kos
kõrvalt lähedalt; kõrvalt meil oĺlip‿poisiʔ ilma `ahnõʔ, meil ośtik‿kõrvalt maad Se; kõrvalt andass süänd, tsüt́sütädäss takast Se Kos
kõrvuline kõrvulitse kõrvulist 1. leivakõrvane `ańti latsõlõ ka piiragu pala kätte, olõ õs vaia kõrvulist ei midägiʔ Se 2. pruuttüdruk `määntse vanigõ pääh, `määntse `ehtek‿kaalah oĺli vanast kõrvulitsil, üteh poolõh `mõŕsal [neid] kat́s, tõõsõh poolõh kat́s Se Kos
kõrõ/luu: rebäne kõ̭õ̭ lauĺ: kõrõluu, karõluu, kari sü̬ü̬ `kaldõh, esim‿mäńgi mäe pääl Se Kos
kõtt kõtu kõttu kõht inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; `põrsa oĺliv‿vi̬i̬l kõtu seeh ja susi kakaśs iḿmisel kõtu puruss Se Kov; muɫɫõgi [ta] näüdäśs, kui om lõigat kõtt ni võõdõti latsõloomakõnõ `vällä Se; küüdse`väŕmmisest saa õik‿kõtutäüt Se Kos
kõtu/halukõnõ dem < kõtuhalu kõtu halukõnõ tuĺl ni imä lät́s puhma `taadõ Se Kos
kõva kõva kõvva 1. koostiselt tihe, tahke vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt Se; meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ Se Kos 2. jäik, paindumatu 3. vastupidav; tugev, korras kual pää oĺl kõvõp, tu̬u̬ kańd `savvu Se; kadajaviisoʔ ommak‿kõvaʔ, kõvõmbak‿ku paiudsõʔ Se P; kańõbi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; kaśs om kõva (visa) tappaʔ Se 4. kange, tugevatoimeline hüä kõva viina teḱk ku piiretüse Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvak‿külmäʔ, siss `küĺmit‿ toroʔ arʔ Se Kos 5. terve, mitte katkine 6. füüsiliselt tugev, tubli 7. vali
kõvastõ 1. vastupidavalt, kindlalt paŕgiga saa ain‿nik‿kõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V; mul `väega neok‿käeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ Se Kos 3. valjusti; suure häälega `piḱne `väegak‿kõvastõ käve Se Kos; no nik‿kõvastõ olõ õip‿`piḱne kolahhutnuk‿ku nüüd Se 4. kiiresti hopõń lät́s kõvastõ i̬i̬h minemä, `poiskõnõ jovva as kińnip‿pitäʔ Se 5. jõukalt 6. väga (palju)
kõvvõŕ kõvõra kõvõrat 1. kõver; viltune `kaaldanõ oĺl olõmah, a kõvõra `puugaʔ , tu̬u̬ tähendäss, et lõigati üte poolõgaʔ Se; vanna `mu̬u̬du kõvõra `puuga `hammõʔ Se; kõvõra jalaga t́sura laśk iks pu̬u̬ĺtõist pu̬u̬ĺtõist takast `perrä (lonkajast) Se; `tsõ̭õ̭ri iks `tsõ̭õ̭ri, `pü̬ü̬rä, `pü̬ü̬rä! `tsõ̭õ̭ri iks sõkõʔ ja `pü̬ü̬rä pümmeʔ, `tsõ̭õ̭ri iks kõvõra jalagaʔ (ringmängulaul) Se Kos 2. kõõrdi vaatav
kõ̭õ̭1 1. pidevalt, alati, ikka sügüse siss `vi̬i̬di kõ̭õ̭ pu̬u̬ĺ lammast puhadeĺnähe Se Kos| Vrd kõ̭gõ1 2. kogu, terve sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́, tõmmaśs kõ̭õ̭ kihägaʔ Se Kos 3. koos, ühes 4. täiesti, täielikult kut‿`taĺsipühi `keśkmätse pühi [sa] makadõ, sõ̭ss makat `aaśtaga õ̭nnõ kõ̭õ̭ arʔ Se Kos| Vrd kõ̭gõ1 5. (väljendab ülivõrret) kõige | Vrd kõ̭gõ1, kõ̭kõ 6. väga, päris
käbräh 1. kortsus nii käbräh [sa] olt joʔ Se 2. keerdus, krussis hobõsõ iks oĺliʔ kost läbi tuĺliʔ `tulnuʔ, kual oĺl `leht́kik‿käbräh, sadulakõsõs‿`savvunuʔ Se Kos
`käekene dem < käsi `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka Se Kos
käe/ kot́ikõnõ käekott nüüd võedass käekot́ikõnõ käe `otsa ja mindäss mehele Se Kos
käest valdusest, omandusest; võimusest (sageli asendatav ablatiiviga) kivimängu üle sai mi̬i̬p‿`pessäk‿ka imä käest Se Kos; poiśs `küüsse muk‿käest et kinga mit‿tulõmi `kośjullõ Se
kägo käo käko ~ ḱago ḱao ḱako kägu `pi̬i̬trepääväl kasuss ḱaol suu kińniʔ, ḱago inäp kuugu õiʔ Se Kos; ku ḱago tulõ `vitsa, siss saa `viĺjä paĺl o, tulõ `urba, saa `ohtu paĺlo, a tulõ `lehte, saa `leinä paĺlo Se Kos; lät́s veli `kaema tu̬u̬d ḱako, velele laśk ḱago `siibo alt `saapa Se
`käńgmä `käńgiʔ käńg `käńge käńgi jalatseid (ka sukki, sokke) jalga panema, kängitsema `ihna es `jaɫgu kińnik‿`käńgiʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; siss [hommikul ema] `käńge jaɫaki latsõl ark‿kińniʔ, siss ai latsõ üless Se Kos
käpe käpe käpet käbe vanul õ̭ks apaŕ `astminõ, vanul käpe `ḱauminõ (rhvl) Se Kos
käṕilde käpuli sautarõh oĺlimi käṕilde leśo pääl Se; Ivvań käṕilde ḱau, persek‿kah tuurikõllaʔ Se Kos
`käŕknä `käŕknä `käŕknät kärgatus käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos
kärmäśs `kärmä kärmäst virk, kärmas kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos
kärähhütmä kärähhütäʔ kärähhüt kärähhüt́ käratama; kärgatama seo (isa) ku kärähhüt iks munõ voori arʔ, sõ̭ss [lapsed] lääväʔ Se; es olõ `pilvegi, agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos
käsi käe kätt 1. kehaosa: käsi [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; käsi käe mõsk, mõlõmba`tahtvav‿`vaɫgõst Se Kos; kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ, sinnäk‿`käänku uiʔ Se Kos; mul oĺl `kut́ja annomgi käeh Se Kos; siss [ma] kärähhüti et mant kõ̭iḱ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ käest Se; `ańti latsõlõ ka piiragu pala kätte Se; kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse, siss kumisi `väegaʔ jo latsõ käeh Se; mi̬i̬ lei kumanit̀sa sügüselt, oĺl puinõ ku seo paĺl ja keṕik‿ka käeh Se; ku katõst saarõst `vällä tult (tuled), siss annaʔ tu̬u̬ munakõnõ ars‿sõ̭sara kätte Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕ milõ (rhvl) Se Kos 2. pikkusühik: labakäe, kämbla laius
käsi/kivi käsikivi käsikivi käsikiviʔ oĺlik‿kotoh, noidõga jahvatõdi jälk‿`kaaru, tet́ti `kiislat Se; tsõõriguk‿kivipoolõʔ, üt́s aɫɫ, tõõnõ pääɫ, tu̬u̬ oĺl tu̬u̬ käsikivi Se Kos; mak‿küll olõ jahvatanuk‿`kiisla jahu käsikivigaʔ Se; käsikivi oĺl: üt́s kivi oĺl all, sinnä oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬ĺ oĺl pääl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäk‿kivile pääle pant sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La
käsi/tü̬ü̬ käsitöö mis no olõsi viga käsitü̬ü̬d tetäʔ, `määntse ‿ss no tuɫõʔ ommaʔ Se Kos; käsitü̬ü̬ ja rõivass oĺl kõ̭iḱ `hindä tetäʔ Se Kos
käsk käsu ~ käsü `käsku ~ `käskü ~ ḱask ḱasu `ḱasku käsk, korraldus kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕmilõ (rhvl) Se Kos
`ḱaskma `kaskaʔ siss [nad] käsikit‿tu̬u̬ `vaesõlatsõ neläpävä õdagult `sanna Se Kos
kätte 1. valdusse, omandusse (sageli asendatav allatiiviga) 2. võimusesse; mõjusfääri võik‿ku taa ku̬u̬l [surm] kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos 3. käes, valduses
kääbäss `kääpä kääbäst hauaküngas, kääbas Mihha˛il `Petrovits lät́s `kääpä pääle Se Kos
`käändmä käändäʔ käänd kääńd käänä keerama, käänama ku [ma] kolgõ rehe man kat́s maśsina täüt linno ärʔ, kääni ärʔ, oĺl kuŕst Se; pääkaŕuss ka iks oĺl, oĺl vanõb kiä noid `lat́si rät́it́, kost käändäʔ ja kohe aiaʔ [karja] Se Kos; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ Se Kos; kääväk‿ kääväs‿śaal saart pite, kääni jält‿ti̬i̬ pääle Se Kos; ku nakass munakõnõ peoh heĺotamma, siss `käänke ärs‿`saardõ Se Kos; tu̬u̬ (lina), mis [ma] soi ärʔ, kääni käänüssehe, tu̬u̬ oĺl kadsa Se; tu̬u̬ `kääntävä väit́s (liigendnuga) `oĺlgi susi ja `kääntävä väit́s vei kosilasõ `arkiʔ Se; kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ, sinnäk‿`käänku uiʔ Se Kos
`käümä `kävvüʔ käü ~ käüse käve ~ `ḱauma `ḱavvuʔ ḱau 1. astuma, kõndima; (kuskil mingil eesmärgil) käima ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V 2. imperatiivis: minema kasima 3. oma asendit või kohta muutma, liikuma vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 4. sõitma Mõla puśsi`u̬u̬tustõ ḱau puśs, a kavvõmbahe ḱau uiʔ Se 5. kerkima (tainas); käärima (õlu) seppä `pańti, siss `laśti `ḱauma kohetuss inne Se; pliini kohetuss `laśti sepägak‿ `ḱauma Se 6. kulgema, suunduma 7. müristama piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se 8. muud lasõk‿`ḱavvuʔ (tee kiiresti), tu̬u̬t‿tälle kõ̭iḱ kraaḿ, mis vaia Se Kos; paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ (tegelenud) Se Kos
`käüsekene dem < käüss ma ośti `meetrikese rõivast, tei `vaɫgõst linige `rõivast `käüsekeseʔ Se Kos
käüss `käüse ~ `käüsse käüst ~ ḱauss `ḱause ḱaust varrukas, käis ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üin‿nõ̭nna `käüssehe Se; tu̬u̬d kutsuti ḱauss, mia ribah oĺl Se; `hammõ alonõ oĺl `paklanõ, `käüse oĺliʔ `ahtakõsõ Se; `hammõ `käüsse all ommal‿laastokakõsõʔ, päält om köŕdit Se; `hammõ imä ni `hammõ `käüseʔ oĺlil‿ linadsõʔ Se Kos; hamõh oĺl kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se; [ma] pańni alavi̬i̬rt pite kaarusõ `ümbre `käüste Se; mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se; ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanuʔ, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnuk‿kruudis‿suurõmbaʔ Se; tu̬u̬l vanaimä `käüsel oĺl pudsukõnõ otsah Se Kos; t́suraʔ ka oĺlit‿tseesnambaʔ, ḱau es nigu noʔ pindsak ḱaust pite säläh Se Kos
`köütmä `köütäʔ köüt köüt́ köüdä siduma, köitma `mõŕsa imä köüt́ kosilasõlõ vü̬ü̬ `pihta Se Kos; imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ (jutt harja valmistamisest) Se Kov; ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; ku sajaʔ oĺliʔ, siss suuŕ keɫɫ oĺl köüdet `vehmre `küĺge Se
küdsämä2 kütsäʔ küdsä küd́si küpsetama no läbetä eik‿kütsäʔ `leibä Se; kalak‿küdseti Se; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬p‿pliiniʔ Se Kos; küdset kardohk Se; küdsedül‿ leevä oĺlit‿tarõh poolkah Se Kos
`külbmä `külbäʔ külb küĺb külbä külvama ku kuiv om, [te] `rühkek‿`külbäʔ Se; ku `tat́rik hõrõhhõp külbeti, siss sai terräv, sai terrä inäbä Se Kos; ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek‿`külbäp‿põld arʔ Se| Vrd `külvmä
inemine naaber, lähikonnas elav inimene võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos
küĺg küle `küĺge 1. kehaosa: külg ku ḱulm küle all, sis läm´mi nõ̭na all Se Kos; [surnu] `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ Se; ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T 2. eseme vm külg või üks pool
küll ~ külʔ ~ ḱulʔ ~ külh 1. küll; muidugi, igatahes; küllap siss [ma] lät́si tu̬u̬ mäe päält kaibi tu̬u̬d `su̬u̬la, must küll oĺl, a siss sai tarõ (soola eest sai ehitusmaterjali) Se Kos; kut́saŕ küll oĺl hüä, a `väegak‿ kavva tuĺl Se Kos; hummogult siss ḱulʔ `varra `ańti süvväʔ Se Kos 2. küllalt võih, timmä saa naardak‿ḱulʔ Se Kos
külm külmä `külmä ~ ḱulm ḱulma `ḱulma 1. külm, jahe, mitte soe külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvamba `väŕski Se Kos; timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; naka aik‿ḱulm, mul pad́ar‿`rõivas‿säläh Se; a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväp‿Petserihe, `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos 2. tundetu, osavõtmatu noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se 3. sooja puudumine, jahedus, külmus; külmatunne oo, meil `Petra `peĺgä äik‿`külmä Se; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se; talvõl suurõ külmäga [naistel] `ṕuksõ olõki is jalah Se; ku ḱulm küle all, siss läḿmi nõ̭na all Se Kos; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvak‿külmäʔ, siss `küĺmit‿ toroʔ arʔ Se Kos; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga `ḱavvuʔ Se
`külmämä külmädäʔ `külmäss külmäśs 1. talvõl vi̬i̬l `külmäss [kohupiim] ärʔ, sõ̭ss `kirvõga vi̬i̬l [ma] rai vai väidsega tsuńgõ Se Kos; viisokõsõk‿`küĺmiʔ jala `küĺge Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿ kõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvak‿külmäʔ, siss `küĺmit‿toroʔ arʔ Se Kos 2. külma saama; külmetama esä tuĺl Pelikovast kodo, üteĺ: jaɫaʔ `väegak‿külmäseʔ Se; esäl räbigu`rõivatsõj‿jala`rät́keseʔ all, `paklatsõʔ jala`rät́kesep‿ pääl, kas tah no või õiv‿vanaʔ jalaʔ külmädäʔ Se Kos
külmätämä külmätäʔ külmätäss külmät́ külmetama [ma] lät́si `randa piteh, eiä piteh kümme kilo`meetrit, külmädi `hindä vi̬i̬l arʔ Se; toro oĺlis‿`sääntsem‿mustaʔ, `sainu pite videliʔ, vanast külmätedi neid Se Kos
`külvmä `külväʔ külv küĺv külvä külvama ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos; ku pad́alt külvät, sis saa ain‿nii terräv [hernes] Se| Vrd `külbmä
külä külä küllä 1. väiksem maa-asula: küla kat́s nädälit oĺl tuli (tulistamine) külä pääl Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L; meil oĺl küläüt́ine maa Se Kos; vanast oĺl Trubal suuŕ külä, kõ̭iḱ kari käve külä ütte (külakarja) Se Kos; mi̬i̬k‿külä oĺl rahulik külä Se Kos 2. (hrl sisekohakäändeis) külaskäik, küllaminek oo, tu̬u̬ [piimaliud] õ̭nnõ `vi̬i̬di `küllä kośtist Se S 3. külarahvas külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahagaʔ ja leevägaʔ Se; vanast oĺlin‿nu̬u̬p‿piiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos
külä- küla oma, külale iseloomulik, küla- nii külä latsõt‿tuĺliʔ Se S; kat́s kolk‿külämi̬i̬st `koŕssi eśs raha kokko, teik‿kirstukõsõ Se Kos; eelä õdagu oĺlik‿külänaaśõp‿`paɫɫuisi lugõnup‿paŕgigaʔ Se; külämi̬i̬śs tõi rattaʔ, tõi kodo Se; `johtu sõ̭ss külänaańe `tarrõ Se; mi̬i̬ʔ oĺli külävanõbaʔ, meil `käśti ülest kirotar‿rahvass Se Kos
küläkene dem < külä noh, [ma] tulõ kodo, küläkene arp‿palanuʔ Se Kos
külät küllalt ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvän‿ni juvvaʔ Se Kos
künneĺ `kündle künneld küünal kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ, a kotoh pandass `kündle raha Se; `kut́ja mano pandass künneĺ paɫama söögi `aigu ja `kiisla `sisse tsusatass künneĺ paɫama Se; ma võta es künneld kätte paɫama, et mul umaʔ `rõivaʔ man Se; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos; t́sassonah iks oĺl `kündlekaŕbikõnõ ja oĺl `kündliid ka Se Kos; kadinitsast tulõ tu̬u̬ `kündle sau Se; `kut́ja om kańnikõsõh, kerikuh pandass tu̬u̬ kańnikõsõ manu künneĺ paɫama Se Kos; kirstu mano pandass ka paĺlokõsõ `kündlit Se; künneĺ jäi paɫama, näet ku saa as `kelgi arp‿puhastuss Se| Vrd küünäĺ
`kütmä küttäʔ kütt küt́t kütä kütma üt́s peremi̬i̬śs jäi rehe mano `kütmä, tõõsõl‿lät́si `nurmõ Se; tuĺl pu̬u̬ĺpühä, [me] küt́is‿sanna, käves‿sannah Se; `ait́umma sanna`küt́jäle Se V; timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; `kütke sann, veege repäń `sanna Se; ma `tehnsi kõ̭iḱ sanna`küt́jäʔ ja vi̬i̬`tu̬u̬jaʔ ja halo`tu̬u̬jaʔ, kõ̭iḱ `tehnsi läbi Se Kos
kütse kütse kütset 1. küps, valmis ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite, ku kütse oĺl, siss kumisi Se Kos 2. küllastunud, sügav värvitoon
küttümmä küttüdäʔ küttüss küttü küdema nigu sann küttüss, nii tulõ tu̬u̬ vi̬i̬ toss lättest ülest Se; ku ahi ärk‿küttü, pühiti ahi `höste ärʔ Se Kos
küüd́s küüdse küüst 1. (sõrme, varba) küüs; küünis ma ai küüdse ala suurõ pinnu Se; küüdse`väŕmmisest saa õik‿kõtutäüt Se Kos 2. sisselõige, õnar oĺl vi̬i̬l looga küüdse `küĺge keɫɫ pant Se
küüdsekene dem < küüd́s noorõʔ ajavak‿kud́rakõsõp‿pähä, `väŕmväk‿küüdsekeseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos
küünütämä küünütäʔ küünütäss küünüt́ küünitama nigu ma kätt küünüdi, nii [rästik] tsusaśs Se Kos
küüsümä `küüssüʔ küüsüss `küüsse küsima; pärima poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon Se Kos; kiä inne küläh `haigõst jäi, sõ̭ss jälm‿`Maaŕa poolõ `ru̬u̬hhi küüsümä Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; repäń küüsüss: määness sõ̭ss sul tu̬u̬ kari ka om? Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis), a mõ̭ni anna aik‿ku `küüssükiʔ (paludagi) Se Kos| Vrd küsümä
laahvka laahvka laahvkat kauplus(auto) imä ĺatt laahvka mano, latsõk‿kõ̭gõ taka Se Kos
lagi lae lakõ (hoone) lagi kirgad́si oĺliv‿vereväʔ, lae alotsit pite käveväʔ ja `ümbre aho Se; eüss `aeti `laeni täüś [ahet] Se; `sääntse hangup‿`pantu lakkõ, [ma] pańni naha hangu `otsa (naha parkimisest) Se Kos; urbõkõsõp‿ `pańti `lauta lakkõ (palmipuudepüha kombest) Se Kos
laheng lahengu lahengut lahing siih nakass `orga seeh laheng, siist saa `surma ja kõ̭kkõ saa Se Kos
`lahki ~ `lahkiʔ lõhki, puruks siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ, kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh, muido lätt leib `lahkiʔ Se; `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ, ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka nõ̭naluu `lahkiʔ Se Kos; suuŕ meri oĺl i̬i̬h, vanajuudaśs laḱk, laḱk, laḱk nikagu lät́s `lahki Se; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki Se
`lahku eraldi latsõl‿lääväj‿jo suurõst, meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s, a no om mooduh Se Kos
lainõh ~ lainõʔ `lainõ lainõht laine ilo iks i̬i̬h lätt, lauluʔ `laskva `lainil (rhvl) Se Kos
laisk laisa `laiska laisk virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal liha säläh Se Kos; mak‿kannahha ail‿`laiska Se; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos
`laitma `laitaʔ lait lait́ laida laitma taso õit‿tõist `laitaʔ Se Kos
lajaline lajalitse lajalist laialdane ku põlla oĺl maa, siss oĺliv‿`väega lajalitsõp‿põllukõsõʔ Se Kos
`lambakõnõ dem < lammass tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, laudah `u̬u̬tva `lambakõsõʔ Se Kos; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi, et `lambakõsõk‿kasuma ja ut́õkõsõ `urbuma Se Kos
lammass `lamba lammast lammas `lambak‿kaḱik‿ket́iv‿vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov; lammast iks tapõti sügüse Se; nigu linna rabati `lamba`nahka, nahk `pańti präälka pääle, lina rabajaga rabati siss Se; `lambal ommav‿`väikokõsõ rauhaʔ Se Kos; kapuda oĺlip‿piḱäʔ, `ɫamba viɫɫast Se Kos; mis oĺl `lamba hiigat‿tu̬u̬ vill ku̬u̬h, tu̬u̬d `villa `võidsõ [sa] `hoitaʔ viiś`aaśtakka Se Kos; egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se
lang1 langa `langa lõng langaga pandasõk‿kaɫaʔ üle orrõ [kuivama] Se; ku `peeńkese langaʔ, saa `peeńkene rõivass, ku jämmel‿langaʔ, saa paks rõivass Se; vanast `aeti ɫangaʔ `ahjo `hauduma patugaʔ Se Kos; [ma] salidsi lat́igal‿langa `perrä, iks kat́s lat́ikat kokko Se; joosuvü̬ü̬ oĺl `koeduʔ `säitsmä langasõgaʔ ja viie langasõgaʔ ja linatsõst langast ja villadsõl‿lõimõʔ Se; ma mäletä, ku `puitsõ ńopsip‿`pańti mano (külge) ja langast ńopsiʔ Se; suurõv‿vü̬ü̬ʔ oĺliv‿viietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ Se; must nõglat́s, olõ õs villanõ, oĺl `paklanõ lang Se
`laotama `laotaʔ `laotass laot́ 1. lõhkuma, lammutama suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ Se; paṕil uma t́siga `otsõ jop‿`pahru jat‿t́siga `laotanus‿sulu arʔ Se Kos 2. laiali puistama; lahtiselt laiali asetama `väikesev‿viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ, noidõgal‿ `laotõdi sitta Se; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos 3. pillama, raiskama kiä saa ja `laotass, tu̬u̬l olõ õim‿midägi tiid ku kavva Se
`laṕju `laṕju `laṕjut labidas siss ma pańni `laṕju pääle jahu ni käänähhüdi leevä `laṕju pääle Se; kiä käśsigaʔ, kiä `laṕjugaʔ, kiä mingas‿sai, kõ̭iḱ kaibih‿`hauda Se Kos
las verbi `laskma imperatiivi lühivorm las no latsõk‿ka `puhkasõʔ Se Kos; [sa] `umblõ esäle `päälmätsek‿kaadsaʔ, püredä ärʔ, siss las timä aja katõk‿kaadsaʔ `jalga Se
`laskma `laskaʔ ~ `laskõʔ lask laśk lasõ 1. (teha) lubama, võimaldama nikani elät vi̬i̬l, ku jummaĺ lask Se; vaja neol‿latsõʔ `ilma `saataʔ, muido lasta õim‿meil üteh elläʔ Se Kos; tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V 2. allapoole langeda või vajuda võimaldama, asetama inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä Se; `kuuvna põrmandu pääle `laśti olõm‿`maahha Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ [puusärk] Se; velele laśk ḱago `siibo alt `saapa Se 3. laskuma, (pikali) heitma hobõsõl oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; nimeste peräst [ma] saa aik‿kumaruisi `laskaʔ Se 4. voolama panema; peene joana kallama kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste Se Ja; hämmätüse `sisse `laśti munna vai ku kardoka pudõ̭ŕ keedeti, sinnäl‿`laśti munna `sisse Se 5. pidevalt heli tekitama, häälitsema 6. midagi tegema; tööriistaga töötlema mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest [ma] lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jälj‿ju̬u̬śk `tõistõ mäḱke üless Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak‿`ḱauma Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿ kõ̭iḱ vallalõ Se Kos; siss [ma] laśsi vi̬i̬l mitu `vu̬u̬ri `ku̬u̬tõgaʔ, [odra] `handu lätt külest ärʔ Se; kaes‿suuŕ akań`laśti läbi saŕa arʔ, sõ̭ss `naati [teri] `viskama Se Kos; t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se; no lastasõl‿läbi maśsina ärʔ, jaahtlihat‿tetäseʔ Se; lasõk‿ḱavvuʔ (tee kiiresti) Se 7. lööma; viskama 8. eraldama; eritama piät `tiidmä, ku sa liisna kavva piät [lambanahka parkimisvedelikus], siss lask karva `maalõ Se 9. muutma a no maduʔ oĺliv‿vanast inemisil `lastu `sääntsess noh `nõidusõ [loomadeks] Se Pod; sajal‿`laśti `soendohe, vanast oĺl iks `väegap‿paĺlo `nõidu Se Kos 10. kiiresti liikuma lasõl‿laiv, `toukap‿`purju, siiĺo viiĺo Se Pod 11. teha paluma või käskima ma lasi püdälä `suuhhõ `pandaʔ, nii nutsut́ verd täüś nigu üt́s pulk Se Kos; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se 12. tulistama; lasuga tapma hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv‿`väega `suuri tüḱkä Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest Se
last lastu `lastu 1. (raiumisel, hööveldamisel jne tekkiv) õhuke riba, laast [surnu]`kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ ja rõivass pääle jäls‿sinnäl‿lastalõ Se; tu̬u̬l maal `raotass `tammõ, siiä `maalõ lastuʔ `kargasõʔ? - väĺk Se Kos 2. katuselaast, -pilbas no katõtass lastast katuss Se 3. luisk
lat́s latsõ last 1. laps hüä lat́s tunnuss `hällü Se Kos; imäl üldäss säidsekümmend säidse `vu̬u̬ri lat́silõ `ańdiss `andaʔ Se; vanast `ańti õ̭ks `rinda latsõlõ katõni `aaśtagani Se; sõ̭sarõl oĺl `tütrugust (tüdrukupõlves) lat́s Se; imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu pääle, [nad] `veiet‿tahar‿ristteie mano, ti̬i̬ pääle, latsõ pańni `maahha ja siss sääl võt́iva langa, et mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõ kińni, loiva jumalasõnakõist Se Va 2. lapseiga
latsahham(m)a latsahtaʔ latsahhass latsahti latsti kukkuma munõvoori [ma] lät́si üle siɫɫa `uia nigu latsahti õ̭nnõ Se Kos
latsõkõnõ dem < lat́s tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ʔ tetäʔ om Se Kos; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
laud lavva `lauda 1. saelaud kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos 2. saelauast (tarbe)ese, hrl söögilaud ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pińke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; tõõsõ reṕi lavva pääl oĺlij‿jo katõ sarvõga vanas‿sitaʔ Se; veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se; kut‿tuldass kerigu mant `matmast kodo, siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se; pido `aigo leeväpaɫap‿`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; ku ta nakaśs śaalt `põrgost `vällä tulõma, sõ̭ss reṕi `laudu pääl olõ õs üttegi vanasitta saŕvilist Se; ku riśteti arʔ, siss tet́ti tu̬u̬ riśtjät́̀si laud Se; noid (matuselisi) ka ravitass, õdagutsõlõ lavvalõ kõ̭iḱ kutsutasõʔ Se 3. söögikord `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se
`laulma lauldaʔ laul lauĺ laula 1. laulma (inimene) vanast `ḱauti sagõhhõhe kokko, `väega laulõti kaʔ Se; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält Se Kos; inne lihavõõdõt säidse nädälit määnestki `laulu laulõta õs Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; mul veli ka mõiśt lauldaʔ Se Kos; [ma] ketso võt́i `üśk ä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L; mis‿ti röögide `ü̬ü̬se, a mi jäl `nimme lauliʔ Se; tu̬u̬ sa hüä kaŕ uss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; timä lauĺka kerigu `rahva seeh nigu kumisi Se; rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi Se 2. häält tegema, häälitsema (lind, putukas) rit́siga `laulvaʔ Se 3. undama, pilli ajama
laulu/ viiekene lauluviis(ike) imä selet́ kua kilõhhõhe, kua torõhhõhe, siss śaalt [ma] opõgi nu̬u̬l‿lauluviiekeseʔ Se Kos
laut lauda `lauta laut jaanipäävä `ü̬ü̬se kävevä nõial‿`lautõ pidi, peräkõrd `saadi tiidäʔ, sõ̭ss `pańti tappa laudaʔ Se Pop; ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette ja vanast `vi̬i̬di `lauta Se Kos; `lauta [ta] kudi, pańd tu̬u̬ kivi lauda müürü `sisse Se; nipaĺlo jäi alalõ ku pliidi laut, `pliitega laut, kõ̭iḱ oĺl arp‿palotõt Se; luhań oĺl kest `lauta Se; laut oĺl palgõst tett, sammõĺ `vaihhõl Se Kos; urbõkõsõp‿ `pańti `lauta lakkõ (palmipuudepüha kombest) Se Kos
lavvunõ lavvudsõ lavvust laudne imäl oĺl `väikene majakõnõ, tu̬u̬l oĺl lavvunõ katuss Se; velepoig teḱk lavvudsõk‿keeleʔ Se Kos| Vrd lavvanõ
leevä- 1. leiva- leevä vaśna oĺl, juurõtuist iks `jäeti Se 2. vilja- täl om hüä leeväait suurõ reṕigaʔ Se; ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos
lehekene dem < leht́| lakk hobõsõkõisi lehekese oĺlit‿tuld `saanuʔ, niäʔ iks oĺli kost läbi tuĺli `tulnuʔ Se Kos
lehess lehese lehest leht; lehtedega oks umalõ aśalõ [ma] lät́si, `sõ̭sskip‿pidi lehess käeh olõma ja `tu̬u̬ga mahatõllõma [sääski] Se Kos; löögel‿leheseʔ ja mi̬i̬p‿panõ hainarual‿leheste pääle Se; kõolehestegas‿`saiõv‿vahadsõ munaʔ [värvimisel] Se; kõoleheste ja sibulakoordõgat‿tet́ti (värviti mune) suvistõpühiss Se
lehm lehmä `lehmä lehm maama iks hoit hüv́vi `lehmi, latsutass Laigassit Se; hobõsõ rüńni hiideti lehmile ette, lehm sei `kõ̭iki sammõldõga `sisse Se; vanast `üĺti, et taaŕ um pu̬u̬ĺ `lehmä Se Sa; sügüse tapõti `lehmi `maalõ Se; tu̬u̬ oĺl au, ku paĺlo `lehmi oĺl Se; ja vot ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; luhanih tet́ti nu̬u̬m‿`mõśkmap‿`parrass nigu lehmäle sai viiäʔ Se; oĺl koĺmi lehmi, aga `piimä oĺl veidebä süvväʔ ku noʔ Se; tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se
lehmäkene dem < lehm olõki ei mul lehmäkeist, hõhvakõnõ om Se Sa; no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; lehmäkene sai raanat mõtsah Se Kos
leht́ lehe `lehte 1. puu-, rohttaimeleht `vahtrõl ja haaval lät́s leht́ üteliisi `maalõ Se; suvidsõpühist väŕmiti munnõ sibula`ku̬u̬rigaʔ ja kõo`leht́igaʔ Se; [ma] võt́i sälä koŕvi ja tõi eläjille lehe prükü ala Se; a [kui kägu] tulõ `lehte, saa `leinä paĺlo Se Kos; ma pańni tuvagu `lehte pääle ja `naksiva `vällä tulõma eläjäs‿siĺmä sarna seest Se Pop 2. hobuse lakk hobõsõ iks oĺliʔ kost läbi tuĺliʔ `tulnuʔ, kual oĺl `leht́kik‿käbräh Se Kos 3. adra hõlm
leib leevä `leibä 1. leib ahoh kõrvati tu̬u̬ [linnase] leib vi̬i̬l ärʔ Se Kos; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; pido `aigo leeväpaɫap‿`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp‿`põimsõ seeniss ku sai Se; leib su̬u̬l `pańti lavva pääle, lavvarät́t aɫa Se; siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ, kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh, muido lätt leib `lahkiʔ Se; `ru̬u̬dli `pańti taari`tõrdulõ ala, `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, siss `pańti [linnase] leib ja vesi pääle, leib `pańti tüḱä Se; leevä [ma] vaĺadi ärʔ, ilesti ärʔ, siss sai leeväl illośs ku̬u̬ŕ Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos 2. vili ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; pangõ käŕbigus‿`salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist (õhku) Se; tuɫõ õil‿leib leśatõh, tuɫõ õim‿mat́t `maatõh Se Kos; annamis‿sullõ munõ puudakõsõ `leibä kah, `leibä meil om Se Kos; `leibä oĺl mitu aidatäüt Se; külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahaga ja leevägaʔ Se
lein leinä `leinä lein a [kui kägu] tulõ `lehte, saa `leinä paĺlo Se Kos
leinäline leinälise leinälist leinaline no om lihavõõdõ iks leinäline, munapühi om `murrõlinõ (rhvl) Se Kos
lell lellä `lellä isa vend, onu tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se; minkperäst lellänaańe sa võit kavva elläʔ Se; `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minet‿ti̬i̬ lellänaise tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; ku määnegi rehkendüss oĺl, siss lelläpoig jäl opaśs timmä Se
lennuḱ lennugi lennukit lennuk vanast olõ õs lennukit ja luhi`laiva, sõ̭ss `üĺti pudaraʔ Se Kos| Vrd linnuḱ
lepp lepä leppä lepp lepäst ja kõost sai hüä `vaɫgõ tuhk Se Kos
lepäkene dem < lepp esä lõigaśs lepäkese `maalõ Se Kos
lepä/puu lepp lepä puust saa tuhk `vaɫgõ Se Kos
leśo leśo leśso ahjupink (vene ahju juures) leśo pääl [ma] `istõ Se Kos; ahi `oĺlgi vanast aŕst ja leśo Se; sautarõh oĺlimi käṕilde leśo pääl Se
lesätämä lesätäʔ lesätäss lesät́ ~ leśatama leśataʔ leśatass leśat́ lesima tuɫõ õil‿leib leśatõh, tuɫõ õim‿mat́t `maatõh Se Kos; `mulgi mi̬i̬śs leśat́ koobah Se Kos; ma lesädä, siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T
liha liha lihha ~ liha lihaskude, liha piim ja liha `oĺlgi korron Se Kos; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; iḿmist või‿i tappa, ku ta `pahru `otsõ, siss hukkat liha arʔ, siss olõ õi liha puhaśs, siss om liha kõ̭iḱ verine Se; liharaasaga nühiti pańn üle Se Kos; haĺlitõdu oĺliʔ liharaasaʔ, mia timä tõi tü̬ü̬ mano Se
liha/võõdõh ~ liha/võõdõʔ -`võ̭õ̭tõ -võõdõht ülestõusmispühad, lihavõtted lihavõõdõʔ oĺl kõ̭gõ suurõp pühi Se; liha`võ̭õ̭tõ `aigu tet́ti ka `sõira Se Ts; liha`võ̭õ̭tõst väŕmiti munnõ verevä väŕmigaʔ, a suvidsõpühist väŕmiti sibula`ku̬u̬rigaʔ ja kõo`leht́igaʔ Se; inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu tu̬u̬ om urbõpäiv Se Kos; inne lihavõõdõt säidse nädälit määnestki `laulu laulõta õs Se; ilosa ubinak‿ku liha`võ̭õ̭tõ munaʔ Se; lihavõttõ `aigu oĺl seo mäe pääl häll, tõõsõ mäe pääl häll Se Kos; no om lihavõõdõ iks leinäline, munapühi om `murrõlinõ (rhvl) Se Kos
`liikva `liikva `liikvat eeterpiiritus, liikva tu̬u̬ mullõ sorokõnõ `liikvat Se; näil oĺl säidse `liitret `liikvat üteh `kihlätse `aigu Se Pod; ku ma `liikvat võta, üt́s kümme `t́silka, siss lasõhhuss halu tagasi Se; vanast `peeti `liikvaga `saaju Se Kos
liin liina `liina linn maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri liina i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos; liinah liinahu̬u̬ĺ, maal maahu̬u̬ĺ Se Kos
liiń liini `liini rinne eśs liini all (lahingutegevuse piirkonnas) `eĺli, selle mat‿tiiä mis sõda om Se Kos
liiv liiva `liiva liiv söögilaud oĺl iks liivaga mõst Se; tarõʔ oĺlim‿`mõskaʔ, iks liivagaʔ ja lipõgaʔ [ma] mõsi Se; piḱäp‿pińgiʔ, nu̬u̬t‿`tahtsõk‿ka liivaga `mõskmist Se P; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh‿`hammõ liiva `sisse Se Kos
liivanõ liivatsõ liivast liivane `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ Se Kos
lina lina linna 1. lina; linakiud kańõbi hinneh om kõvõp ku lina hinneh Se; linnu kakuti käsitsillaʔ, sõ̭ss olõ õs maśsinit Se Sa; linost oĺl kõ̭kõ suurõb raha`saamine Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa; kos sat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿ paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; [ma] kaḱi linna ja pisi ka ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; munaloomka linaluist `höste tet́ti, `pańti lavvakõnõ ja linak‿`korgõmpa Se; ku linap‿`pehme olõ õs, siss lää es luuk‿külest Se; nigu linna rabati `lamba `nahka. nahk `pańti präälka pääle, lina rabajaga rabati siss Se; kolgõti tu̬u̬ lina põ̭õ̭tka arʔ, siss [ma] kai, kas ommap‿`parrap‿`pehmeʔ Se; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos 2. linasest materjalist ese surnu om, siss pandass lakkõ surnu kottalõ lina Se
lina- linaga või linatöötlusega seotud lina kubu oĺl nurmõ pääl Se; jumala jaku pääɫ suuŕ lina rõuk Se Kos; nigu linna rabati `lamba`nahka, nahk `pańti präälka pääle, lina rabajaga (ropsimõõgaga) rabati siss Se
linanõ linadsõ linast linane vanast oĺl rõivass kõ̭iḱ valu linanõ, a paĺloss noʔ om linast? Se; mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõl‿linadsõ ṕuksikõsõ jalah, linanõ `hammõkõnõ säläh Se; päternit `koeti linatsõst Se; linatsõst `koeti `hammõ `käüseʔ ja `hammõ imä Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl, ai `vaɫgõ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos; joosuvü̬ü̬ oĺl `koeduʔ `säitsmä langasõgaʔ ja viie langasõgaʔ ja linatsõst langast ja villadsõl‿lõimõʔ Se; rüüd́ oĺl must, linanõ Se Ts| Vrd linonõ
lina/rabahhaja linaropsija neĺli viiś linarabahhajat oĺl, `i̬i̬spä tuĺlis‿`sisse, pu̬u̬ĺpühä lät́siʔ Se; innembä oĺlil‿linarabahhajak‿kõ̭õ̭ `vinläseʔ Se; meil oĺlil‿linarabahhajaʔ, mi̬i̬t‿tei velenaaśega `ŕoona Se Kos
lina/seemen linaseeme `huhmrõh iks suŕb nu̬u̬l‿lina`si̬i̬mneʔ, siss teḱk lina`si̬i̬mne `maaslat Se; kõ̭iḱ tarõ hõ̭ngaśs tu̬u̬d lina`si̬i̬mne `maasla `hõ̭ngu Se Kos; ku lina`si̬i̬mnit saŕati, tu̬u̬ sari oĺl sääne pad́akõnõ Se Kos; lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntseʔ `sääntseʔ peräpoolidsõʔ `ańti `t́siolõ Se; lina seemen om `väegap‿peeńokõnõ Se Kos
liniḱ linige liniket ~ lińk `lińke `lińket 1. abielunaise pikk linane peakate, linik ku vanast naistõrahvass `ku̬u̬li, sõ̭ss `pańti liniḱ, katõti pääle, uma lińk Se; maama üteĺ: not‿täl olõ õiʔ inäp piḱkä `lińket, taa om jo vana Se; seto lińk oĺl viiś`aŕssinat piḱk Se; liniḱ`pańti pähäʔ, tet́ti `sääntsek‿kossaʔ Se Ts; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; meheimäl oĺl õga päiv liniḱ pääh kõ̭õ̭, langaliniḱ Se; panda õs mullõ `lińket `päähhä, mul oĺl vinne `mu̬u̬du leier Se; a mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se 2. kitsas linane riie; linik `hauda `laśti `lińkidegaʔ Se; ma ośti `meetrikese rõivast, tei `vaɫgõst linige `rõivast `käüsekeseʔ Se Kos
`liotama `liotaʔ `liotass liot́ leotama ku [ma] tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma Se Kos
liud livva `liuda puukauss, liud puu `luidsaga livvast `sü̬ü̬di Se; vanast oĺlip‿pähnädse livvaʔ, väŕmidüj‿ ja liĺlip‿pääl Se Sa; jaahtlihak‿keedeti arʔ `pańti `liudu Se; [me] võt́it‿tu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ siss livva lohokõsõp‿ puu `sisse, sai kup‿`põrssalõ rohekõnõ Se Kos; [ma] lät́si kodo`paika Trubalõ, siss kodopaigast `ańti joʔ kat́s `liuda Se; no lät́s siss `kiisla `ki̬i̬mä, hiideti `kiisla `liuda Se Kos
`liuglõma livvõldaʔ `liuglõss livvõĺ liugu laskma `poiskõsõʔ ni `tütrukõsõʔ `liugliʔ, oĺlis‿suurtõ pedäjä `ossõ pääl Se Kos; muni lat́s tüḱiss `liuglõma ja om `väega sääne võrgass Se Kos
livvakõnõ dem < liud ja `pańti livvakõistõ `võidu kaʔ [vaestemajja viimiseks] Se Kos
lohokõnõ dem < lohk [me] võt́it‿tu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ siss livva lohokõsõp‿ puu `sisse, sai kup‿`põrssalõ rohekõnõ Se Kos
lood́sik lood́sigu lood́sigut ~ loot́sk `loot́sku `loot́skut lootsik tõõsõ poolõ päält oĺl `oidunu põdõ̭ŕ üle seo poolõ pääle, sõ̭ss `mińti `tapma timmä `loot́skidõgaʔ vai `mõllogaʔ Se; tet́ti lood́sik luiga luinõ (rhvl) Se Kos
lototama lototaʔ lototass lotot́ lobisema ku sa no sutadõ, sõ̭ss lototat `Maaŕagaʔ Se; mi̬i̬ʔ olõ vanaʔ, mi̬i̬ʔ lotoda siih Se Kos
luba luba lupa luba `jätke tarõ ragomine `maahha, olõ õil‿lupa rakoʔ Se; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jaɫakõsõ anna ai imp lupa Se Kos
lugõma lukõʔ lugõ lugi loe 1. (raamatut) lugema; peast esitama sajah oĺl truuśka, kiä `mõistsõ lukõʔ (sõnuda) nõia `vasta Se Kos; oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se 2. pühakirjast ette lugema, vaimulikku kõnet pidama paṕp pähütseh lugi `ku̬u̬ĺjalõ Se; pu̬u̬ĺpühä omma iks nu̬u̬k‿`ku̬u̬ĺjalugõmiseʔ Se; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu `pääle, `veiet‿tahar‿riśtteie mano, [kõndimisvõimetu] latsõ pańni `maahha ja loiva jumalasõnakõist Se Va 3. loendama ega hummogu `aeti `laagrih `lugõmisele (loendusele) Se 4. pidama, arvama
luhi/laiv õhulaev, dirižaabel vanast olõ õs lennukit ja luhi`laiva, sõ̭ss `üĺti pudaraʔ Se Kos; mis mi̬i̬m‿`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva, sõ̭ss lätt ḱau `taivah ka arʔ Se Kos; luhilaiva päält ańd kolm `pauku Se Ja
`ĺuhkukõnõ `ĺuhkukõsõ `ĺuhkukõist lühikene `väega `ĺuhkukõnõ jutoss, oɫõ õi illośs Se; tallakõisi iks `koeti, `ĺuhkukõsõʔ Se Sa; kapuda oĺlip‿piḱäʔ, taɫɫakõsõl‿`ĺuhkukõsõʔ, kõ̭iḱ `ɫamba viɫɫast Se Kos| Vrd `lühkene
`luidsakõnõ dem < luits `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; tsaiu seeh lät́sik‿kruusap‿`pehmest, vi̬i̬ [ma] jõi päält ärʔ, siss ku taheʔ oĺliʔ, siss sokõ `luidsakõsõga arʔ Se; sõ̭ss tei lepä ossast `luidsakõisi Se Kos
luik luiga `luika luik tet́ti lood́sik luiga luinõ (rhvl) Se Kos
luinõ `luidsõ luist lust; kondine tet́ti lood́sik luiga luinõ (rhvl) Se Kos
luits `luidsa ~ `luitsa `luitsat lusikas küll ma `huhtsõ neol‿`luidsa arʔ Se; ostõti iks `luit́sit, oĺl iks müvväp‿poodeh Se Sa; kõ̭iḱ oĺl paɫanuʔ, ei `luitsat ei `liuda Se Kos; pato siseh keedeti teräsuṕp, piimäga ka keedeti, sõ̭ss `pańti ku̬u̬rt ka vi̬i̬l pääle `luitsagaʔ Se La
lumi lumõ lummõ lumi `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se; ku om kapst`maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos
luḿp luḿbi `luḿpi lomp kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos; kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh Se; vesi oĺl otsani nii luḿbi vi̬i̬ arvuline, ku [ma] leevä kohetusõ pańni Se Kos; kunnak‿krogisiʔ keväjält tah luḿbih Se
lut́ik lut́iga lut́ikat ~ lut́k ~ `lut́kass `lut́ka `lut́kat lutikas lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ, lut́ik olõ õi kittä elläi Se; mõ̭ni lut́ik om nit‿t́siĺlokõnõ, et näet ku lina pääl hõĺoss Se Kos
luts lutsu `lutsu luts kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa ni, kõ̭kkõ kaɫɫa saat Se Kos
luu luu luud 1. kont, luu vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; `kõ̭iki luiõga [ma] sei nu̬u̬k‿kusõs‿`sisse Se Kos; käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśs o `vasta ah́o `nulka, nõ̭naluu `lahkiʔ Se Kos 2. linaluu ku linap‿`pehme olõ õs, siss lää es luuk‿külest Se
`lu̬u̬ma luvvaʔ lu̬u̬ lõi 1. midagi tekitama, millegi olemasolu põhjustama (inimesest sõltumatult) olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark Se Kos 2. tegema, valmistama 3. kudumi alustuseks varrastele silmuseid tegema 4. munema kanaʔ lõim‿munnõ Se Kos
luu/sikõʔ erakordselt ihne tä om jo luusikõʔ, olõ õih‿harilik sikõʔ Se Kos
lu̬u̬t́ loodi `lu̬u̬ti 1. kuul hobõsõkõnõ loodiga tappu `mõtsa Se Kos; suurõtüḱü `lu̬u̬tõga oĺl arp‿pest taa tarõ Se 2. endisaegne raskusmõõt 12,7 gr; loodiraskune kaaluviht
lõdisõma lõdistaʔ lõdisõss lõdisi lõdisema tuĺli vi̬i̬ seest `vällä, kõ̭iḱ tõrgõ ja lõdisi Se Kos
lõhn lõhna `lõhna 1. lõhn ku pänilä haina lõhn om, siss karrõ kaṕpi lää äiʔ Se; [ma] tulõ kodo, siih `mut́ku tuha lõhn, hüdsele kõ̭iḱ paɫanuʔ Se Kos 2. õhk külm lõhn nõst sau ülest Se
`lõikama lõigadaʔ `lõikass lõigaśs 1. (terariistaga) viile, tükke jne eraldama; pooleks või osadeks tegema muɫɫõgi näüdäśs, kui om lõigat kõtt [keisrilõikega] Se; kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ, siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ Se; täl oĺl tu̬u̬ edimäne `lõikamine läḿmind `leibä Se Kos; `poiskõsõl oĺliv‿ viśsravva all, lät́s iä `lõikamise `mulku ja uppu arʔ Se V; ku suuŕ si̬i̬ń oĺl, siss [ma] muidogi arp‿poodi iks, väidsega `lõiksi vähämbäst Se Kos; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõʔ villaʔ arʔ Se Kos 2. kastreerima, kohitsema t́sika, ku om `lõikamadaʔ, kutsutass pahr, ku om lõigat, tu̬u̬ om oŕo Se 3. jooksma, lippama
`lõikma `lõikuʔ lõik lõiḱ lõigu korduvalt lõikama mi̬i̬ lõigi `taĺrigu tävve `silke ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos; verevä `nakrit `tsaetuisi [ma] pańni sinnä taari `sisse ja `kuŕki lõigi kaʔ ja sibulat ka kiä saĺl (jutt paastutoidust) Se Kos
`lõikuss `lõikusõ `lõikust lõikus, operatsioon ilma `lõikusõldat‿tet́ti jalat‿`tervest Se Kos; kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se
lõunaʔ2 `lõunõ lõunat ~ lõõnaʔ2 ~ lõõnaʔ1 `lõõna ~ `lõunõ lõõnaht ~ lõõnat 1. ilmakaar: lõuna 2. keskpäev; keskpäevane söögikord; lõunasöök `augusti kuuh kurõl‿lät́siʔ, ma kaḱi nurmõh linna, `üt́li: no inäp `naata ai lõõnaht `sü̬ü̬mä, kurõv‿vei `lõuna arʔ Se Kos
`lõunõ/tuuĺ lõunatuul ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos
läbi 1. (ruumiliselt) läbi, ühest otsast sisse ja teisest välja kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste, tambõ arʔ, pańni veidikese vett, sai määts Se Ja 2. otsas, korrast ära kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi Se Kos 3. tõttu, pärast; mingil teel, vahendusel mi̬i̬t‿tuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vait‿tult mi̬i̬p‿poolõ Se; tu̬u̬ aśa läbi joht mi̬i̬p‿poolõ tulgu uik‿`kiäki Se 4. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti, põhjalikult sinnät‿taha as minnäkiʔ, vanami̬i̬śs `väega `irvelli läbi Se 5. väljendab seisundit 6. väljendab omavahelist sobimist
lähebäl ~ lähembäl lähemal ütel talolgi olõ õs hainamaad lähebäl Se Kos; kiä lähembäl, kutsutass sõ̭nagaʔ [matusele] Se
läḿmi `lämmä läḿmind 1. soe täl oĺl tu̬u̬ edimäne `lõikamine läḿmind `leibä Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; villanõ sukk alaʔ, `pańti rät́t pääle, sõ̭ss oĺl jalalõ läḿmi Se Ts 2. soojus; soe ilm a mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se; ku ḱulm küle all, siss läḿmi nõ̭na all Se Kos
läńg läńgä `läńgä halb läńg om iks läsä elo Se Kos
länigukõnõ dem < länik [ma] `naksi `võidu höörütämmä ni länigukõnõ käeh, jäi `suikma Se; t́siĺlo länigukõsõʔ, noidõga `vi̬i̬di `kut́jat Se Kos
läśk1 läsä `läśkä lesk hüä läśk om inäp ku haɫv t́sura Se; sa jäät `varra läsäss Se Pop; läńg om iks läsä elo Se Kos
läśk/naańe (mõlemad osised käänduvad) lesknaine üt́s läśknaańe oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ võt́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos
läteh ~ läteʔ lätte läteht allikas nigu sann küttüss, nii tulõ tu̬u̬ vi̬i̬ toss lättest ülest Se; a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos
löhemb löhembä löhembät ~ löhep löhebä löhebät lühem kel oĺl vähäp ahi, tu̬u̬l oĺl löhep aholuvva vaŕs Se Kos
`löüdmä löüdäʔ löüd `löüdse ~ `löüse ~ löüś lövvä leidma lellänaańõ, sap‿peläku uiʔ, sinnu ku̬u̬ĺlövvä äik‿`kohkiʔ Se Kos; ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu latsõlõ Se
`lü̬ü̬mä lüvväʔ lü̬ü̬ lei ~ `leie 1. lööki, hoopi andma või saama saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ, `lü̬ü̬mist tä es lü̬ü̬ Se; mint‿tiiä, kes `akna hukka lei Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; tuĺlil‿lehmäk‿kodo, sõ̭ss kõ̭igil `palmõʔ sälä pääl, joonõʔ, `poiskõsil oĺl lü̬ü̬d lehmäle Se 2. löömisega külge või alla kinnitama, kokku klopsima sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se 3. püüli tegema (veski seadmetes raputatakse jahu läbi õhukesest riidest pükstetaolise koti) meil `mińti `Vahtsõl̀iina `püüdlit `lü̬ü̬mä Se 4. terariistaga töötlema löögel‿leheseʔ (raiuge lehtsed oksad) ja mi̬i̬p‿panõ hainarual‿leheste pääle Se 5. löögiga heli tekitama kõ̭iḱ järisess, kuk‿`keĺliga `lü̬ü̬di Se 6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema; mängima, taguma `naakõ `määtsikkä `lü̬ü̬mä Se; mi̬i̬l‿ lei kumanit̀sa sügüselt Se; piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh (pani jala muusikarütmis liikuma), ku polkat mäńgiti Se; imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos 7. hooga liikudes paiskuma 8. kuhugi pistma, `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se 9. järsku uude seisundisse viima, mingisuguseks muutma, midagi tekitama piḱk (rästik) pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; agu `piḱne kärähhüt´ inne, nii lei aida paɫama Se Kos 10. järsku muutuma, kellekski hakkama, mingisse uude seisundisse üle minema; järsku ilmuma, tekkima hopõńlei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; paĺloss tä elläs‿`saaki is, lei tiisikuistõ, `ku̬u̬li arʔ Se; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse, siĺmä `sisse lei eläjäʔ Se; `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos
maa maa maad 1. maa, maapind säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se 2. muld, viljeldav pinnas [me] koobaʔ kaibi, havvaʔ, poisit‿tõi talaʔ ja `pańti iks maad sinnäp‿pääleʔ Se Kos; linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa; viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uit‿tu̬u̬l pääväl Se; viin oĺl pidonidõga pant maa `sisse arʔ Se 3. maavaldus, talumaa, talukrunt maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ostõdu maaʔ kutsuti `puustusõ maaʔ Se; vanast läbetä äs `viina juvvaʔ, vanast ostõti maid Se; tädi lät́s `Permihe maa üle Se Kos 4. ruumiline vahemaa pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kuk‿kari oĺl jop‿paɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos 5. maa; maakoht (vastand linn) `liinah liinahu̬u̬ĺ, maal maahu̬u̬ĺ Se Kos; maa elo `väega meelüss Se Kos; tu̬u̬l maal `raotass `tammõ, siiä `maalõ lastuʔ `kargasõʔ? väĺk Se Kos
`maahha ~ maha 1. maapinnale, maha huśs sattõ haina kuh́a päält maha nigu madsahti Se; ku käänätüse pääl keerähhüt́ inne tu̬u̬ [vankri] perä, nii kõrraga [ma] sattõ rat́tist maha Se; küll oĺl jälle kaiaʔ jaɫgratast, kuiss `taaga sata aiʔ `maahha Se; inne t́surap‿pańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P| Vrd `maalõ 2. maamulda siss [kartuli] koorõʔ [ma] istudi `maahha Se| Vrd `maalõ 3. pikali munõvoori [ma] nõrgahtu `maahha arʔ, nii tuĺl uni Se Kos 4. tahapoole, mitte jõudes (endisele asukohale) kiä oĺl unitsõp `pernanõ, tu̬u̬ jäi iks kaŕagak‿ka `maahha (lehm ei jõudnud külakarja) Se 5. (täiesti) ära ma murra as `maahha kardoka `iärmekeisi Se 6. (osutab millestki loobumist) järele, maha `jätke tarõ ragomine `maahha Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se| Vrd `maalõ 7. surnuks
maa/ilm (mõlemad osised võivad käänduda) maailm; maailm oĺl müllüh [sõja ajal] Se V; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ Se Kos
`maalõ 1. maha, maapinnale lätt süä nõrgast, siss [sa] heidäp‿piḱkä `maalõ Se; taa hät́ti jää äiʔ, ku `maalõ sata aiʔ Se; `vahtrõl ja haaval lät́s leht́ üteliisi `maalõ Se| Vrd `maahha 2. (maa)mulda ku `ku̬u̬ĺj a hummogu om vaia `maalõ viiäʔ, sõ̭ss õdagu pidä paṕp `ku̬u̬ĺjalõ seenesnä Se| Vrd `maahha 3. (osutab millestki loobumist) järele, maha ruttu `jäeti kańõbikasvatamine `maalõ Se; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideʔ jäi `maalõ Se Kos; arh‿harisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik‿`kuigiʔ Se Kos; mul tütäŕ `ku̬u̬li, kat́s `poiga ja kat́s tütärd jäi `maalõ Se; periss rinnalit́̀si om jäänüm‿`maalõ, ku imä ark‿koolõss Se| Vrd `maahha 4. ära tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; veli pańd pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ (rääkis jutu ära) Se; hiidäh‿häü `maalõ (ära häbene) Se; aŕst võtt nahakõsõ `maalõ ja `umblõss kelse kińniʔ Se; no aiass [tapetud] t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos| Vrd `maahha 5. lahti ma päśti tätäl jalakõsõ `maalõ, pańni käńgidsekesek‿kuioma Se
maama maama maamat kõnetlussõna: ema mak‿`küüsse: maama, midäss tätä tege kiŕbidsägaʔ Se Kos; ma lät́si kodo, kõ̭nõli imäle et maama, meil tätä nii teḱk Se Kos; maama iks hoit hüv́vi `lehmi, latsutass Laigassit Se; maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; maamal ommar‿riitmu̬u̬r‿riibuduʔ Se; minno iks kosõ vana t́sura, lät́si esä `antulõ, maama viina `ju̬u̬dulõ Se
`maaŕa/paast maarjapaast no tulõ jal kuu ao peräst tulõ `maaŕa paast, tu̬u̬ om kõ̭gõ kat́s nädälit Se Kos; sügüse oĺl `maaŕapaast Se Kos
maasik maasika maasikat ~ maaśk `maaśka `maaśkat maasikas neol‿latsõ`rõipõk‿kas‿sukugik‿kuulõ õiʔ, `õkva iɫodu, kõ̭iḱ kääväk‿külä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos
`maasla `maasla `maaslat (toidu)õli paastu piiraḱ oĺl `maaslagaʔ ja sibuldõgaʔ Se; kõ̭iḱ tarõ hõ̭ngaśs tu̬u̬d lina`si̬i̬mne `maasla `hõ̭ngu Se Kos
maaśsõlits maaśsõlitsa maaśsõlit̀sa ~ maasõlits maasõlitsa maasõlit̀sa vastlanädal õigeusklikel maaśsõlits om ilma `algnõst saaniʔ Se; `pi̬i̬trepävä timä räüt́ (jäi voodisse) ärʔ, inne maasõlit̀sa `ku̬u̬li arʔ Se; naaśõʔ maaśsõlit̀sa peiʔ kolm `päivä Se Kos| Vrd maaśõnits, maśtelitsa
madalahe madalalt; alandlikult ti̬i̬ pääl maśsina `ju̬u̬skvaʔ ja ma mõ̭nõvoori madalahe `höste kumardi kah, mõ̭ni võt́t [auto] pääle Se Kos
magahhama `maadaʔ ~ `maataʔ magahhass magasi ~ magama `maadaʔ makass ~ maka magasi 1. magama no `maatass ja suurõt‿tulõp‿palasõʔ Se; lat́s nakass `ü̬ü̬se `jońma, es saa `ü̬ü̬se `maadaʔ Se; tuɫõ õil‿leib leśatõh, tuɫõ õim‿mat́t `maatõh Se Kos; salasit‿tet́ti, śaal oĺlis‿suurõr‿`rõivak‿koh `maadaʔ Se; velenaańõ ańd uma säńgü mullõ `maadagiʔ, jät́t mullõ peräotsah Se; kut‿`taĺsipühi `keśkmätse pühi [sa] makadõ, sõ̭ss makat `aaśtaga õ̭nnõ kõ̭õ̭ arʔ Se Kos; varahhappa hiideti õdagult magama, hummogult `varra `tuĺti üless Se Kos 2. surnuna lamama
mahatama mahataʔ mahatass mahat́ vehkima sõ̭ss [ma] lät́si ja mahadi kõ̭õ̭ rät́igaʔ, nii paĺlo oĺl `moośkõ Se Kos
mahatõllõma mahatõllaʔ mahatõllõss mahatõlli pidevalt vehkima umalõ aśalõ [ma] lät́si, `sõ̭sski pidi lehess käeh olõma ja`tu̬u̬ga mahatõllõma [sääski] Se Kos
`maitsma `maitsaʔ maits mait́s maidsa maitsema `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om, määness om Se; ku latsõs‿saik‿kańõbi kohho `maitsaʔ, tu̬u̬d jovva as mant `kaitsaʔ Se; prośsonat maidsõtass kõ̭kõ inne, ku olt (oled) söömäldäʔ Se Kos; mat‿tei uudsõt, kae no võtam‿maidsaʔ `uutsõ `leibä Se
maja maja maia 1. ehitis, maja siss `oĺlgi jo pühä majah, ku klaasiga laḿbit‿tuĺliʔ Se; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; tulgõʔ iks `maia madaluisi, tulgõt‿`tassa mi̬i̬t‿talolõ (rhvl) Se; uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ Se Kos 2. majapidamine sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod
makuss magusa magusat 1. magus uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos 2. maitsev leevä veeren‿ńoo `koldõʔ oĺliv‿`väega magusaʔ Se; kusõkaɫa om kõ̭gõ magusap Se; vähe liha om kõ̭gõ magusap Se; `herne jahvast sai `väega hüä pliiń ja `väega saip‿pliinim‿magusaʔ, ilosa vahadsõʔ Se 3. mõnus; rahulolev tuĺl makuss unõkõnõ, [ma] lät́si vi̬i̬l aounõlõ Se
makõ makõ magõhhõt 1. mitte soolane, mage mesi om `paĺlalt makõ Se 2. maitsev, magus kadajamaŕost sai ka `väiga hüä taaŕ, tu̬u̬ oĺl makõ ja hüä Se Kos; röest sai iks magõhhõp taaŕ ku keśvist Se 3. mahe, meeldiv susi kõ̭õ̭ ileśt ki̬i̬lt ohembast nigu täl saass magõhhõp helü Se; makõ helü, illośs helü Se Pod 4. lahke; ülimalt meeldiv
man 1. lähikonnas, vahetus läheduses (ka sees) t́sassona man `peeti siss tu̬u̬d `paɫɫust Se Kos; mul nakaśs siin põiõ otsa man lobisõmma, ku ma `astõ nii `t́solksõ õ̭nnõ Se; `veelkal oĺl ka koɫo nigu kivi man Se 2. kellegi või millegi juures, ametis, tegevuses ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu latsõlõ Se 3. lisaks, kõrval 4. osutab seisundile oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos; ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se 5. muud ega aśa man pidi olõma uma ḿark Se
manitsamma manidaʔ manitsass manit́s ~ `mańtsõmma manidaʔ manitsõss manit́s ütlema, lausuma, teatama, nimetama ma niisama `paɫssi jumalat su i̬i̬st, no naka ma nimme manitsamma Se; tü̬ü̬mihet‿tuĺlik‿kaʔ hüäl meelel, maninu õ̭nnõ Se Kos
maŕakõnõ dem < mari uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ Se Kos
maŕa/puhm marjapõõsas `Maaŕal ommam‿maŕa puhmam‿`maŕju täüś Se Kos
mari maŕa `maŕja 1. taime lihakas vili: mari `Maaŕal ommam‿maŕa puhmam‿`maŕju täüś Se Kos 2. kalamari lat́igõ puhastit arʔ, suurõm‿maŕas‿seeh, `maŕjugi sai nip‿paĺlo et jõvva es `väŕskilt ars‿süvvä es Se Pod 3. tangtõbi (sigadel)
`masma `massaʔ mass `massõ massa 1. maksma, rahas tasuma mup‿peremi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos; massas‿ sada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se; massa õ̭nnõ, küls‿siss paṕp ka mälehtäss `ku̬u̬ĺjit Se; pääkaŕussõllõ `maśti paɫk ja käve kõrru `sü̬ü̬mä [taludes] Se 2. väärt olema mis `kaĺlip ku umal‿latsõʔ, liin massa ail‿`lat́si Se 3. vaja olema ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos 4. kehtima, jõus olema
mass1 massa `massa siseelund: maks massa [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; massaʔ omma havvõl `väega hüäʔ Se Pod; mass iks om paŕõp kut‿täü Se
maśsin maśsina maśsinat 1. igasugune masin (täpsustamata) ti̬i̬ pääl maśsina `ju̬u̬skvaʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ (rhvl) Se Kos 3. põllumajandusmasin vanast, ku käśsigap‿`peśti, sõ̭ss hukka as `olgõ, maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ Se Kos; maśsina nurmõ pääl `räütvä joʔ rüä ärʔ Se; linnu kakuti käsitsillaʔ, sõ̭ss olõ õs maśsinit Se Sa; ku [ma] kolgõ rehe man kat́s maśsina (linamasina) täüt linno ärʔ, kääni ärʔ, oĺl kuŕst Se 4. õmblusmasin 5. liha-, hakkmasin no lastasõl‿läbi maśsina ärʔ, jaahtlihat‿tetäseʔ Se
maśtelitsa maśtelitsa maśtelit̀sa vastlanädal õigeusklikel imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om mäe ääĺ, seo om maśtelitsa ääĺ Se Kos| Vrd maaśsõlits, maaśõnits
mataĺ madala madalat madal, mittekõrge, püstsuunas lühike, vähe ülespoole ulatuv timä nii suuŕ ei olõk‿ku maʔ, om madalap minno (minust lühem) Se; pähitse ala `pańti tsaḱim, muido oĺl pähine mataĺ Se Kos
mat́t mat́i mat́ti vilja mahumõõt: 2-6 toopi (1 toop = 1,2-1,3 l) tuɫõ õil‿leib leśatõh, tuɫõ õim‿mat́t `maatõh Se Kos
matuss matusõ matust 1. surnuaed mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ Se Kos 2. matus, matusetalitus 3. haud, kääbas paṕp kaditass tu̬u̬ matusõ arʔ Se; ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvän‿ni juvvaʔ Se Kos; Mihha˛il Petrovits tuĺl matusõ pääle, tu̬u̬ ka śaal jõi t́siɫga `viina Se Kos; hiidetäss üle matusõ noid `kińdit (matmiskombestikust) Se; mul oĺl `kut́ja annomgi käeh, `tahtsõ matusõ pääle minnäs‿`sü̬ü̬mä Se Kos
`meetrikene dem < `meetri ma ośti `meetrikese rõivast, teiʔ `vaɫgõst linige `rõivast `käüsekeseʔ Se Kos
meri mere merd meri meid merd piteh `vi̬i̬di laivagaʔ, jäi vi̬i̬l `merde kińnit‿tu̬u̬ laiv Se; mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se; [ma] käänä suu Soomõ poolõ, hiidä meele meŕri poolõ (rhvl) Se Kos
mesi mi̬i̬ mett mesi uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos
mia ~ miä mink midä ~ mitä (partitiiv langeb kokku sõnaga mis) 1. mis tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle (mistõttu) noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se; mia oṕit, oṕit hinele Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se; latsõl‿lasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suuga mia (nii palju kui) larmaśs Se; vanõmba panõ õs `ku̬u̬li ja mingass (millega siis) tu̬u̬ oĺl `pandaʔ Se L; mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; a mul olõ õik‿ krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos; rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; mul om `papriid kah, mingat‿tuld läüdädäʔ Se; vanast oĺlis‿`sääntsep‿`puitsõp‿`peeĺkaʔ, `minkat‿teŕri visati Se; vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele, olõ õs `säŕki `minkast kutaʔ ni tetäʔ Se; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütä: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos| Vrd mis 2. kes 3. miski ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ Se Pod; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se| Vrd `miäkiʔ 4. suvalisust väljendavas ühendis miataht
midäss 1. mida (siis) mak‿`küüsse: maama, midäss tätä tege kiŕbidsägaʔ Se Kos; midäss sa äḱki võtat, midägi `mäŕkä eiv‿võttaʔ [tulekahju korral] Se Kos; a `puɫmõ `aigu õ̭ks `ańti jal kõ̭kkõ jo midäss näil oĺl vaĺmistõt Se S 2. miks midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos
mihi/midägi mitte midagi eit‿tiä näeʔ inäp mihimidägiʔ Se Kos
mi̬i̬ʔ ~ miʔ mi̬i̬ʔ ~ miʔ `meid meie, me a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; a kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiś nädälit Se Kos; meil oĺlil‿linarabahhajaʔ, mi̬i̬t‿tei velenaaśega `ŕoona Se Kos; mi̬i̬p‿pu̬u̬l kõ̭õ̭ pappõ raviti Se Kos; puutarõst ka `aeti meid `vällä Se Kos; lät́si siss mi̬i̬m‿`mõtsa minemä Se Kos
mi̬i̬ĺ meele mi̬i̬lt 1. mõistus, aru mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se; paaba`rõipõʔ, kas teil om ka mi̬i̬lt, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; mi̬i̬śs meeleldäʔ, hopõń jaɫaɫdaʔ- lat́s ja häll Se Kos; kas haigul mi̬i̬ĺ om, haik kisk inne suud ammulõ Se; t́suraʔ ka õ̭ks jõiʔ, nigu mi̬i̬ĺ oĺl pääh, ḱau us sikõ-sakõ siĺmäk‿kińniʔ Se 2. meeleolu; tahtmine tü̬ü̬mihet‿tuĺlik‿kaʔ hüäl meelel, maninu õ̭nnõ Se Kos; ku om iks kodo kõrraline, om hüä mi̬i̬ĺ kõ̭igil kodot‿tullaʔ Se 3. mälu tulõ õi inäp mund sõ̭nna `mi̬i̬lde Se 4. oim, oimukoht
`mi̬i̬ldümä `mi̬i̬ldüdäʔ meelüss ~ `mi̬i̬ldüss `mi̬i̬ldü meeldima maa elo `väega meelüss Se Kos; mullõ timä `väega meelüss `hästeʔ, tu̬u̬ es meelüʔ nip‿paĺlo Se; t́sura ju̬u̬ us, `larma õs, esäle ka `mi̬i̬ldü Se
miiń miini `miini miin mi̬i̬śs jäi sõ̭a `aigo miini `otsa Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest Se; `mõtlõk‿ka ku kavvõndast üle tu̬u̬ mäe hiit́ miiniga tu̬u̬ Iĺjä pühäse Se Kos
mi̬i̬śs mehe mi̬i̬st 1. mees, meesterahvas mi̬i̬śs oĺl kõrraline ja talo oĺl tubli Se Pod; no `väega varitass, naiste`rahvat‿taha õim‿meestega üteh `sanna minnäʔ Se; ku `ku̬u̬ĺjaga läät ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste `ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; mehil oĺl vi̬i̬l `rohkõp tallakõisi ku naistõ`rahvil Se Kos 2. abielumees, abikaasa ku ma oĺli `mõŕsa vai noorik, lät́si sinnäm‿mehekodo, pidi olõma sõrmusõʔ, lat́silõ `andaʔ Se S; mehe esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; a [mu] mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; mul sõ̭sarõmi̬i̬śs `väegat‿`tahtsõ läḿmind `leibä Se Kos; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekisti̬i̬·ŕväʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se; [ma] sai siiäm‿mehekodo, sõ̭ss `hiiŕssi tu̬u̬d voḱki nigu üsigi `jousõ Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa: uu, mehele taha, uu, mehele taha, uu, mehele taha (laste mängust) Se; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se
mille miks `oĺti nätäĺ `aigu sääl `rossõ vi̬i̬ seeh, jalaʔ hämmeʔ, vot mille `varba `vaihhe oĺlin‿nii niɫõnuʔ Se Kos; mille lää es `kargama, oĺl süüd ka vi̬i̬l säläh Se
milless miks milless võõdõtass naańe? hot́s koɫmõst päävästki rekistee·ri ärʔ Se Kos; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se
mineḱ minegi minekit minek kaḱimi säält minekit mant arʔ Se; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekistii·ŕ- väʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se; `eht́ke iks `eht́ke innebüsi astõkita, minekitä (rhvl) Se; riśtämmäss mineḱ oĺl suuŕ au Se; paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip‿ pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos| Vrd mineng
minemä minnäʔ lätt lät́s lää 1. (eemaldudes) edasi liikuma, kuhugi (midagi tegema) suunduma a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; `läämi siss heĺoma vai? Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgil‿lät́simi Se La; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; no jääss mul paĺlo `samma minemäldäʔ Se Kos; ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se 2. lahkuma, eri suundades eemalduma, kuhugi mujale siirduma, sattuma; (öeldisverbi tugevdavalt) ära esä pańd `tütre üsäga rat́tilõ ja saat́ minemä Se; jummaĺ hoiat‿`tu̬u̬hhu tõppõ ka minemäst Se; mehidse `eht́väʔ minemä minnäʔ Se Sa; min‿sü̬ü̬m‿`maŕju ku saĺlidõʔ Se; lät́sij‿jo latsõk‿kohe kavvõmbahe Se; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se; meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos 3. kaduma; loojuma kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se 4. oma seisundit, olekut, alluvust jne muutma; senisest erinevaks muutuma minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; latsõl‿lääväj‿jo suurõst Se Kos; lät́si aoʔ `tõistõ Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se 5. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama Nigula `puuśli ette oĺl jäänül‿ laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; lät́si siss mi̬i̬m‿`mõtsa minemä Se Kos 6. edenema, arenema kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se 7. tekkima, sugenema 8. mahtuma laṕigup‿pütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs‿`sisse Se; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, sinnäl‿lää es `pańgigiʔ Se Sa 9. mööduma, kuluma ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 10. teatud suunas kulgema 11. (ebaselgust, teadmatust väljendavas ühendis) mine tea mint‿tiiäk‿kes tälle T´siberih opaśs tu̬u̬ `nõidusõ arʔ Se
mińni miniä miniät minia jummaĺ annam‿miniäl minno mattaʔ, jummaĺ hoiaʔ mul miniät `matmast Se; mińni `ütless mehe˛esäle: ma ei nakas‿sukkas‿`sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos; no jält‿tulõva miniäk‿ kodo jap‿pujaʔ, vaia hiĺlokõidsi `ḱavvuʔ Se Kos; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä, no häbendelle minijit Se Kos; mul oĺl miniä˛esä ja miniä˛imä, nu̬u̬ ommal‿languʔ Se; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri liina i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos; mińni ti̬i̬ is `õigut Se; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos
mis mille midä (partitiiv langeb kokku sõnaga mia) 1. mis a mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se; a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos| Vrd mia 2. missugune, milline nüüd `võimi üldäʔ, mis sõda om Se Kos 3. miks haibaʔ, minge ark‿kodo, mis‿ti röögide `ü̬ü̬se Se; ma koi noid vöid, mis mõista aiʔ? Se S
mito `mitma ~ `mitmõ mitund mitu a mitu mi̬i̬st sai `surma kaʔ Se Kos; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ `andaʔ [kingitusi] Se; `mitmõh paigah oĺl noid `põlda meil Se
`miäkiʔ `minkiʔ midägi (partitiiv langeb kokku sõnaga `miski) 1. teadmata või ükskõik mis, miski imä, murõhtagu‿i minno midägiʔ Se; viiś kuuś`punda [linu ma] `präädi iks talvõ pääle ärʔ, tu̬u̬ olõ õs `miäkiʔ Se Kos| Vrd mia, `miskiʔ 2. (mitte) mingi, (mitte) mingisugune
`moĺtva `moĺtva `moĺtvat palve, palvus vanast `taĺsipühi `aigu käve paṕp `moĺtvagaʔ Se Kos
moośk `moośka `moośkat kihulane `moośkaʔ ommat‿tiĺlokõsõk‿ku reemekeseʔ Se; nii paĺlo oĺl `moośkõ, [ma] mahadi ja kaid́si ńao i̬i̬st Se Kos; härmäne rõivass oĺl tõrvaga tett, sõ̭ss tu̬u̬ oĺl su̬u̬ i̬i̬h, `moośkit oĺl paĺlo Se Kos
moro moro morro õu säidse süld maa `lahkõss ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; moro pääl oĺl haɫvõp `tsuuri aiaʔ, moro oĺl `väiga suuŕ Se Kos| Vrd muro1
`muanõ `muadsõ muast mudane, porine `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis‿`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos
muhetama muhetaʔ muhetass muhet́ tärkama maal iks muro muhetass, haĺass hain haĺõtass (rhvl) Se Kos
muial mujal tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ, mat‿tiiä ei muial eiʔ Se; kõ̭iḱ kaibih‿`hauda, muial oɫõ õs koh ollaʔ Se Kos
muido ~ muud́o 1. tavaliselt ma oĺli muido ka sääne ikonõ Se 2. vastasel korral esä tõi toṕsikõsõ `viina, muido [ma] jäänüj‿jaɫoldaʔ Se; `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, siss `pańti leib ja vesi pääle, leib `pańti tüḱä, muidu alt joosõ õih‿haamist taaŕ `vällä (taaritegemisest) Se; vanast `aeti langaʔ `ahjo `hauduma patugaʔ tuhapudru seeh, lää es ɫangaʔ muud́o `vaɫgõst Se Kos 3. muus osas, üldiselt
muidogiʔ ~ muidokiʔ muidugi ku suuŕ si̬i̬ń oĺl, siss muidogi [ma] arp‿poodi iks Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L
muidugu muudkui `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma Se Kos
mulk mulgu`mulku auk; avaus kariʔ omman‿nu̬u̬ʔ, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿ `sisse Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ, pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; `tõrdul oĺl sääne mulk vai haań`pańti, siss śaalt `laśti alt tu̬u̬d `taari Se; hobõsõ ravval om kümme `mulku Se; proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ Se; sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; `poiskõsõl oĺliv‿ viśsravva all, lät́s iä `lõikamise `mulku ja uppu arʔ Se V
muna muna munna 1. linnumuna haŕokõsõ veeväm‿munnõ Se Sa; poisik‿`koŕssi `tüt́rige käest munnõ ja lät́sim‿munnõ veerütämmä Se Sa; õga üt́s ańd hällü tegijile munnõ, kiä ańd kat́s, kiä ańd kolʔ munna Se; hämmätüse `sisse `laśti munna vai ku kardoka pudõ̭ŕ keedeti, sinnäl‿`laśti munna `sisse Se; õga `tüt́riku käest siss `pańti koĺmi munõ [lihavõttepühal kiigetegijaile] Se; inne t́surap‿pańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se; sajakot́t pidi õ̭ks olõma, leeväpät́s õ̭ks oĺl ja siss võiuliud, tu̬u̬ õ̭ks oĺl õgal ütel, ja munaʔ Se Kos; kääväk‿ kääväs‿śaal saart pite, naka as jält‿tu̬u̬ muna heĺotamma niʔ Se Kos 2. munand susi haaŕd tu̬u̬ `oinakõsõ tüŕri piteh, munnõ piteh `säĺgä Se S
munakõnõ dem < muna paṕp ańd pujalõ munakõsõ `peio, üteĺ: ku nakass munakõnõ peoh heĺotamma, siss `käänke ärs‿`saardõ Se Kos; sõ̭saŕ anna as munakõist velele Se Kos
muna/paast lihavõttepaast muna paast tulõ, om säidse nädälit Se Kos
muna/pühiʔ pl lihavõtted no om lihavõõdõ iks leinäline, munapühi om `murrõlinõ (rhvl) Se Kos
muni munõ mund mõni muni koṕik õ̭ks sai kohegik‿kulu pääle Se; munõl `paĺli käsi, munõl `paĺli suu Se; muni pada pain kah, suṕp saa must Se V; tulõ õi inäp mund sõ̭nna `mi̬i̬lde Se; muni innembä ärʔ `määtäss ubinaʔ, at‿tõõsõlõ ei annaʔ Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (bussis istekoha) Se Kos| Vrd mõ̭ni
munõ/voori mõnikord munõvoori jäi `lambast üt́s neländik `hindälle ni `vi̬i̬di kõ̭iḱ `kolmõ puhadeĺnähe Se; munõvoori jäl oĺl hainamaa tahe kaʔ Se Kos; munõvoori [ma] nõrgahtu `maahha arʔ, nii tuĺl uni Se Kos| Vrd mund`vu̬u̬ri
`murdama murradaʔ `murdass murraśs murdma kiä `tahtsõ läḿmind `leibä, sõ̭ss murrati Se; kardoka murraśs poolõss, pańd `hambihe (sõi ära) Se Kos
`murdlõma murrõldaʔ `murdlõss murrõĺ korduvalt murdma paṕp kõ̭õ̭ käve tarrõ piteh, murrõĺ `sõŕmi Se Kos
`murdma murdaʔ murd muŕd murra 1. (puruks) murdma ku ahost `võeti `vällä leeväʔ, siss [ma] muŕri iks noid `kandsa Se Kos; ma murra as `maahha kardoka `iärmekeisi Se 2. saaklooma tapma 3. tungima, trügima 4. pingsalt juurdlema, muretsema
muro muro murro õu umma murro pite saa õik‿`ḱavvuʔ imp Se Kos; `Moskva muro muhaskõlli, haĺass hain haĺõtõlli (rhvl) Se; maal iks muro muhetass, haĺass hain haĺõtass (rhvl) Se Kos| Vrd moro
`murrõlinõ `murrõlise `murrõlist murelik no om lihavõõdõ iks leinäline, munapühi om `murrõlinõ (rhvl) Se Kos
murõhtam(m)a murõhtaʔ ~ murõhtadaʔ murõhtass murõht́ muretsema kas sa jovvat sõ̭ss muid murõhtada ja ikkõʔ Se; imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; imä, murõhtagu‿i minno midägiʔ Se
must1 musta `musta 1. (värvilt, värvuselt) must; tume, tõmmu muni pada pain kah, suṕp saa must Se V; rüüd́ oĺl must, linanõ Se Ts; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; üt́s soŕt [puravikke] om ohembat ja tõõnõ, mis mustas‿`sääntseʔ, nu̬u̬ umma õ̭ks jo `väega ilosaʔ Se; leib kõrvati vi̬i̬l ärs‿`sääntsess, sõ̭ss sai tu̬u̬ taaŕ `väega must, sääne illośs Se Kos; toro oĺlis‿`sääntsem‿mustaʔ, `sainu pite videliʔ Se Kos 2. määrdunud, kasimata [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; siss [ma] lät́si tu̬u̬ mäe päält kaibi tu̬u̬d `su̬u̬la, must küll oĺl, a siss sai tarõ (soola eest sai ehitusmaterjali) Se Kos 3. mustus
mutku ~ mut́ku muudkui [ma] tulõ kodo, siih mut́ku tuha lõhn, hüdsele kõ̭iḱ paɫanuʔ Se Kos| Vrd muudku
`mõisa `mõisa `mõisat mõis siih `mõisit es olõʔ, seoh kańdih õ̭ks kuulõ õs `mõisit kõ̭nõldavat Se Kos; ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üin‿nõ̭nna `käüssehe (rhvl) Se
`mõistma `mõistaʔ mõist mõiśt ~ `mõistsõ mõista 1. mõistma, oskama mi̬i̬ `mõistsõ säält ka pettäs‿suupala arʔ Se Kos; sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa `jääde hät́ti Se; no ommak‿kõ̭iḱ kisseliʔ ja pudruʔ, mõista ai inäp midä süvväʔ Se Sa; ku tä midägi `suḿpi `mõistnuʔ, timä `suḿpnu arʔ ja `nõidnu arʔ, a es, es saa Se; ma koi noid vöid, mis mõista aiʔ? Se S; imä üteĺ: `väega hüä, et seo kõtt kõnõlda mõista aiʔ, kuna ku paĺlo anna Se; tu̬u̬ sa hüä kaŕuss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se; maʔ mõista õik‿koheki minnäʔ Se Kos; `mõistkõm‿ minnäʔ, `ti̬i̬dket‿ tuɫɫaʔ (öeldi küllaminejatele) Se Kos; sajah oĺl truuśka, kiä `mõistsõ lukõʔ nõia `vasta Se Kos 2. mõistatama 3. (kohtuotsust) määrama
mõlõmbaʔ pl mõlõmbidõ mõlõmbit ~ mõlõbaʔ pl mõlõbidõ mõlõbit mõlemad käsi käe mõsk, mõlõmbaʔ `tahtvav‿`vaɫgõst Se Kos; kat́s `tüt́rikku, mõlõba paĺastõ `jaɫgugaʔ Se Kos; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon, mi̬i̬m‿mõlõba `üt́li et ritk Se Kos
mõ̭ni mõ̭nõ mõ̭nd 1. keegi, ükskõik kes a mõ̭ni anna aik‿ku küüssükiʔ [bussis istekohta] Se 2. mingi(sugune) ku valu pääle tulõ, ku mõ̭ni latsõvalu inne, istut arʔ kipõń`aigu, siss saat arp‿pot́i pääle ka minnäʔ Se 3. märgib umbmäärast arvu või hulka mõ̭nõh paigah `mińti `tüllü ka vi̬i̬l, tülütedi kaʔ Se; nop‿paast harvakult mõ̭ni Se Kos 4. (koos arvu või mõõtu väljendava sõnaga) ligi, mitte vähem kui | Vrd muni
mõro mõro mõrro 1. mõru, lat́igõ saṕp om ni mõro, et tu̬u̬ om uĺli mõro Se Pod; mi̬i̬śs lökkeli, ni `väegam‿mõro sai ŕoon Se; üte `vi̬i̬ga [ma] lähädi ärs‿seeneʔ, siss vali sõgla pääle, siss ju̬u̬śk tu̬u̬ mõro vesi `vällä ärʔ Se Kos 2. pahane, kuri
`mõŕsa `mõŕsa `mõŕsat pruut, mõrsja `mõŕsa imä pańd sõira kaśti pääle, kosilanõ tulõ iks `mõŕsalõ `perrä Se; ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üin‿nõ̭nna `käüssehe (rhvl) Se; tõõsõl pääväl lät́sim‿`mõŕsa sugulasõ `kirstu `vi̬i̬mä `mõŕsalõ Se; `mõŕsa imä köüt́ kosilasõlõ vü̬ü̬ `pihta Se Kos; ku ma oĺli `mõŕsa, sõ̭ss oĺlik‿kõ̭iḱ vanigõp‿ pääh ja siidiʔ Se Sa; aidah viläsalvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommap‿podruśki `mõŕsal man neläkeśke ja siss kumardasõ ja `laulva `võ̭õ̭rid ja umma Se A; ma oĺli podruśkih sõ̭sara sajah, ma jo sõ̭sarallõ `üt́li `mõŕsa i̬i̬st Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh Se
`mõskma `mõskaʔ mõsk mõśk mõsõ pesema tarõʔ oĺlim‿`mõskaʔ, iks liivagaʔ ja lipõgaʔ [ma] mõsi Se; käsi käe mõsk, mõlõmba `tahtvav‿`vaɫgõst Se Kos; söögilaud oĺl iks liivaga mõst Se; piḱäp‿pińgiʔ, nu̬u̬t‿`tahtsõk‿ka liivaga `mõskmist Se P; kas sa ar olt jo `mõsknu `hindä Se Kos; inne `mõśti [surnu] õ̭ks arʔ, sõ̭ss `pańti `rõivilõ Se S; tu̬u̬ raha `ańti `ku̬u̬ĺja `mõśkjalõ käe`vaɫgõst Se; [te] `mõskõk‿kuna mõsõdõʔ, a `ri̬i̬di ärm‿`mõsku uiʔ Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak‿`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se
`mõtlõma mõtõldaʔ `mõtlõss mõtõĺ mõtlema; arvama; oletama vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se Kos; ma `mõt́li et tiä ju̬u̬ õ̭ks `tsääju, at‿ tiä risu vali `viina `sisse, jõi `puńssi Se; ku ruńg rapsahhut́, [ma] `mõt́li, et kas `seoga no `maada sai Se Kos; `mõtlõ laudah sita seeh viisoj‿jalah Se Kos
mõts mõtsa `mõtsa 1. mets; karjamaa lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; vanast `ḱauti `mõtsu piteh kaŕagaʔ Se Kos 2. põld kiä perämätse sita`ku̬u̬rma `mõtsa vei, tu̬u̬ jäi sitträbäkuss Se Ts
mõtsakõnõ dem < mõts| mets mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõk‿kooba pääle suurõh‿hirreʔ Se Kos
mõ̭õ̭k mõõga `mõ̭õ̭ka mõõk truuśkal oĺl mõ̭õ̭k puusa pääl ja kuɫdrõ̭ngass Se Kos
`mõ̭õ̭tma `mõ̭õ̭taʔ mõ̭õ̭t mõ̭õ̭t́ mõõda mõõtma vanaimä oĺl nii rikaśs, ku ütest salvõst `tõistõ mõõdõti hõpõ `ruublitüḱke `mõ̭õ̭tmõgaʔ Se; ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos; kaŕalatsõm‿mõõdi umma `vaŕjo, et mito jalatäüt saa Se; ma osta ail‿`laula `aŕssinagaʔ, mõõda ail‿`laula `meetrigaʔ (rhvl) Se
mägi mäe mäḱe 1. mägi `mõtlõk‿ka ku kavvõndast üle tu̬u̬ mäe, üle oro hiit́ miiniga siiäʔ mi̬i̬`aida tu̬u̬ Iĺjä pühäse Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om mäe ääl Se Kos; mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jälj‿ju̬u̬śk `tõistõ mäḱke üless Se Kos 2. (väliskohakäänetes) kõrgemal asuv talu(tare) [ma] pańni mõsu perä`ri̬i̬kese pääle ja kisi süvä lumõga jäl `mäele Se
`mähḱsäm(m)ä mähästäʔ `mähḱsäss mähäśs kergelt mähkima sõ̭ss mähästi inne, niisamatõ visati tu̬u̬ vü̬ü̬ `ümbreʔ Se; no mähästäss liniḱ üt́s kõrd õ̭nnõ `ümbrep‿pää Se; võid võiõti leeväle pääle, pöörändüsekeseʔ kokko ja mähästi `kapstalehe `sisse ja kot́ti Se Kos
mäḱätämä mäḱätäʔ mäḱätäss mäḱät́ mökitama ku ma `hõika: paru, mis sa ti̬i̬t? sõ̭ss määǵ mullõ `vasta, mäḱätäss Se Kos
`mäńgmä `mäńgiʔ mäńg `mäńge mäńgi 1. mänguga tegelema `mi̬i̬ki (meiegi) mäńge vanast kivikit Se Kos 2. pilli mängima piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh, ku polkat mäńgiti Se; hermoń kutsuti vanast, mehe iks mäńgeʔ Se 3. kellenagi esinema 4. mitte tõsiselt kohtlema
`mäńtli `mäńtli `mäńtlit palit vet `t́siakõnõ, kuiss tä tah keerahtu üte riśti `küĺge, [rist] haaŕd tu̬u̬ paṕi `mäńtli kińniʔ Se Kos
mäŕk märgu `märku ~ ḿark ḿargo `ḿarko ~ mäŕk mäŕgi `mäŕki 1. arusaamine, tarkus, taip ega aśa man pidi olõma uma ḿark Se; `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [latikaid] `kuivama piät kaʔ `ḿarko pite Se; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕ k om `leibä `hoitaʔ Se Kos; `oṕkõ, `oṕkõ latsõkõsõʔ, egas‿sis `märku sälägak‿ kanna aiʔ Se Kos 2. märguanne
`mäŕkämä mäŕgädäʔ `mäŕkäss mäŕgäśs märkama, taipama midäss sa äḱki võtat, midägi `mäŕkä eiv‿võttaʔ [tulekahju korral] Se Kos
märä märä märrä mära meil esä pidi kotoh mäŕri ja `varsu kasvat́ Se Kos
`mässämä mässädäʔ `mässäss mässäśs mürama [kartulivõtmise mängus] kaibik‿kartokit tarõh, latsõ `mäśsiʔ ja laulik‿ka: `karto·sku kapat́ (kartuleid võtma vn) Se Kos
`määǵmä `määgiʔ määǵ `määge määgi määgima ku ma `hõika: paru, mis sa ti̬i̬t? sõ̭ss määǵ mullõ `vasta, mäḱätäss Se Kos
määne ~ määness `määndse ~ `määntse määnest 1. milline, missugune `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om, määness om Se; määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; mis no olõsi viga käsitü̬ü̬d tetäʔ, `määntsess (millised siis) no tuɫõʔ ommaʔ, a `määntsess vanast oĺlit‿tuɫõʔ Se Kos 2. mingi, mingisugune meil oĺl külä `lähkesel ja sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ Se Kov; poisal oĺl ärmäk kattaʔ vai määne kasugatüḱk kattaʔ Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntse `sääntse peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg, panda as määnest loṕpi Se 3. umbes, ligi määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; tu̬u̬ `väikene ruumikõnõ, määne viiś voḱki [sees] Se S
müts mütsü `mütsü müts ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ Se; mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se Kos
naańe naaśe naist 1. naine, naisterahvas naańe `omgi salumsiga i̬i̬st parhilla kerikoh Se; kat́s oĺl naiste puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos 2. abielunaine, abikaasa; kaaslane sõ̭saŕ lät́s kunigapujalõ arn‿naaśest Se Kos; ma võta ars‿sinno naaśest Se; säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺj a `pääga üle tarõ vai üle moro Se; naańe koolõss, sann palass (kahju on ühesugune) Se; a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ, a paṕil oĺl sõ̭ss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; languʔ ommap‿puja naaśeesä ja naaśeimä Se; tulõ arm‿mullõ naaśest Se Kos; kes naarahhut arʔ mu `tütre, toolõ anna `tütre naaśest Se
`naardma naardaʔ naard naaŕd naara naerma `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigu tõrõldas‿saa Se Kos; noorõn‿`naardvaʔ naid vannu `säädüisi Se
naba naba napa naba keɫ naba karaśs arʔ, toolõ `pańti pata kõtu pääle Se Kos; kest merd keṕikene? - kõtu naba Se; Sokolovah oĺl nabaaŕst, pańd pata kõtu pääle Se Kos
nadsa·ĺnik nadsa·ĺnika nadsa·ĺnikka ülemus olõss ma olnon‿nadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnut‿teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos
nahk naha `nahka väliskate, nahk nigu linna rabati `lamba `nahka. nahk `pańti präälka pääle, lina rabajaga rabati siss Se; `sääntse hangup‿`pantu lakkõ, [ma] pańni naha hangu `otsa (nahaparkimisest) Se Kos; [ta on] nii sikõʔ, et niɫg tingu arʔ, ki̬i̬t tingu nahast ka ruvva Se Kos; liha süvväss, `nahka müvväss, pini‿i sü̬ü̬ luid? - kańõp Se Kos
nakkama ~ nakama `naadaʔ ~ nakadaʔ nakass ~ nakkass nakaśs ~ naaśs hakkama `naakõ varahhappa hummogu `kaŕ ja `mõtsa ajama Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utat maad, naka ai midä kasuma Se Sa; `naksi ma halhoo·si `tü̬ü̬hhü `ḱauma Se Kos; vanass läät, ei naka imp nägemä, naka imp `kuuldma, kõ̭iḱ tulõva hädäk‿kokko Se; mis siss saa, ku jälʔ `naatass takah ajama Se Kos; eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
nali naĺa ~ naĺla `naĺja nali `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigut‿tõrõldas‿saa Se Kos; timä mõist `naĺja pitäʔ Se; ilo iks ette tulõvaʔ, naĺaʔ ummak‿`küĺge nakahhanuʔ (rhvl) Se; nali iks om paŕõmb ku tülü ja tõra ja tapõluss Se
ńardsunõ ńardsudsõ ńardsust räbaldunud ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos
ńarts ńardsu `ńartsu räbal, närts [sa] `lahksõt‿taa ńarts poolõst Se; tätä pańd kiŕbidsä ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi ala Se Kos; tet́ti sääne ńardsust ritk, tu̬u̬ köüdeti sinnäv‿vallalidsõ pińgi `küĺge Se; lat́s `sündü, ni mähiti `ńartsa `sisse Se
neio neio neiot neiu ma õ̭ks olõ sääne neio, ku ma kohe õ̭ks kotost lää, mullõ õ̭ks iloʔ ette tulõvaʔ Se Kos
neli ~ neĺli nelä `nellä ~ `neĺjä neli ku ma koolih käve, siss neĺli `klaśsi `oĺlgi Se; `aaśtaga nelä vana lat́s Se Kos; õgal ütel neli viiś eläjät jak‿kõ̭iḱ kävek‿kokko Se; [pulmalised] tuĺlin‿nelä jaɫgrattaga i̬i̬h ja viiśtõi·śskümme hobõst ka oĺl mu sajah Se Kos; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se
neĺli/kümmend (mõlemad osised käänduvad) nelikümmend ku [sa] halõsta ai rüä `jauhha neĺlikümmend `nakla [anda] Se; vanõmb tütäŕ lät́s mehele, oĺl neĺlikümmend rabajaga vü̬ü̬d koet Se Kos
nellägese ~ nelägese ~ neläkese neljakesi nelägese oĺlimiʔ, nelägese sõ̭saritsõʔ Se; `kargusõ oĺlivaʔ, karati kolmõgese, nellägese, viiegese, `tüt́riguk‿`kaŕksiʔ Se; neläkese sõ̭saridsõʔ, ütte `kaivo kusõsõʔ? - `lehmä nüstäss Se Kos
neländik neländiku neländikku neljandik munõvoori jäi `lambast üt́s neländik `hindälle Se Kos
nelä/päiv neljapäev kas `ri̬i̬di vai pu̬u̬ĺpühä vai neläpävä kuna tu̬u̬d `leibä küdseti Se; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; suurõneläpävä ja `ri̬i̬de, ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos; siss [nad] käsikit‿tu̬u̬ `vaesõlatsõ neläpävä õdagult `sanna Se Kos; liha`võ̭õ̭tõ `ri̬i̬di ja neläpäiv, ku midä vaja tulõ, tõõsõ poolõ `küüsümä mingu uiʔ Se Kos; neläpävä (sündinud lehm) oĺl Nińno Se Kos
neläss nelädä nelädät neljas üt́s (laps) `ku̬u̬li, oĺl neläss `aaśtak pääl Se Kos
neoʔ pl neide neid need (siin) kiroda saʔ, küll ma `huhtsõ neol‿`luidsa arʔ Se; mul `väega neok‿käeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ Se Kos; sul `vahtsõ `rõivaʔ, `käegap‿putahhutat, nii `arki määrideʔ, neoj‿jo `väegat‿tunnusõʔ Se
ni1 ja, ning hopõń helähhüt́ `t́suutkõsõ ni [ma] niɫvõstu `oĺgi päält `maahha Se Kos
nigagu ~ nikagu niikaua kui istutass pääle nigagu perse ärp‿`pit́süss `istuh Se Kos; timä (vanapagan) laḱk, laḱk, laḱk, nikagu lät́s `lahki Se
nigu 1. nagu, justkui sõ̭ss sõrmusõkõsõʔ `sõrmõ lat́silõ, tu̬u̬ nii lat́silõ nigu auasi Se S; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo Se 2. niipea kui nigu ma kätt küünüdi, nii hainalonõ tsusaśs Se Kos 3. nii et luhanih tet́ti nu̬u̬m‿`mõśkmap‿`parrass nigu lehmäle sai viiäʔ Se; kalap‿`pańti nigu `viślemä, nigu kaśs lää es mano Se; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se
nii 1. nõnda, sedamoodi, selliselt nii rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos; nii külä latsõt‿tuĺliʔ, sugulastõ latsõʔ ja Se S 2. nii, sedavõrd, sel määral, kel kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah kõ̭iḱ , [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se; sańt ni sańt, kas taa inäp kohegik‿`kõlbuss Se Kos 3. väljendab vahetut ajalist järgnevust 4. sidesõna: ei…ega taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se 5. konstateerivalt: siis kes vanast pümmesoolikut `tiidse, `ku̬u̬li ni `ku̬u̬li, halu ni halu Se
niid́si/viisoʔ pl pajukoorest punutud viisud niid́siviisoʔ oĺli paiukoorõst, noid `peeti jo suvõl õ̭nnõ Se; niid́siviisoʔ oĺlik ‿kalõʔ Se Kos; `rossõnõ vesi oĺl, niid́siviisast ju̬u̬śk vesi läbi Se
ni(i)/paĺlo niipalju, niivõrd nipaĺlo jäi alalõ ku pliidi laut, `pliitega laut, kõ̭iḱ oĺl arp‿palotõt Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se Kos
niit́1 niidi `niiti mittevillane lõng, niit räbigu oĺlik‿`koedu `niite päält, villadsõga oĺlik‿`koedus‿`sisse Se; kapuda oĺli umast niidist `koeduʔ, olõ õs ostõduʔ Se; pilonõglaga [ma] koi piloʔ `vaɫgõst niidist Se Kos; räṕik oĺl pu̬u̬ĺviɫɫanõ, niidiga veet, a `viɫɫa koet `sisse Se
`niitmä `niitäʔ niit niit́ niidä niitma tõug niideti iks vikahtigaʔ Se Kos; poisin‿niidiʔ, naaśek‿kańnik‿kokko ni riibip‿peŕri Se; ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitaguj‿jummaĺ Se Kos
niksahhama niksahtaʔ niksahhass niksahti nõksatama ku [sa] astudõʔ ja ku sõ̭ss jaɫg niksahhass, sõ̭ss vai nõrgahha `maahha Se Kos
`nilgnõma nilõdaʔ `nilgnõss nilõśs nülituks muutuma `oĺti nätäĺ `aigu sääl `rossõ vi̬i̬ seeh, jalaʔ hämmeʔ, vot mille `varba `vaihhe oĺlin‿nii niɫõnuʔ nigu veridse oĺliʔ Se Kos
nilvõstuma nilvõstudaʔ nilvõstuss nilvõstu libastuma hopõń helähhüt́ `t́suutkõsõ ni [ma] niɫvõstu `oĺgi päält `maahha Se Kos| Vrd niɫbõstuma
nimi nime nimme nimi; nimetus minge jumala nimegaʔ! (hüvastijätu soov) Se; timä tu̬u̬d nimme tu̬u̬ poisi kuuldõh nimmaśs Se; määne pini, sääne nimi Se; a ku tarõh [me] ait‿`tsuuri, nii sai kraṕst kätte, ku `tundsõ nime ka Se Kos
`nimmama nimmadaʔ `nimmass nimmaśs mainima timä tu̬u̬d nimme tu̬u̬ poisi kuuldõh nimmaśs Se; Vaśso tuĺl kodo ni nimmaśs esäle, et paṕp nii üteĺ Se Kos
nisa nisa nissa nisa lat́s `tahtsõ `väega nissa, mugu anna ja anna Se; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; peräst lat́s nakaśs `ikma, imä pańd `väelüsi nisa `suuhhõ Se
nisu- nisust saadud, nisujahust tehtud, nisu- ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahugaʔ `kuurnikka Se Kos
noʔ nüüd a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväp‿Petserihe, `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos; no ommav‿vanadõkodoʔ, vanast oĺlip‿puhadeĺnäʔ Se Kos; vanast oĺl hädälit́̀si inäbä ku noʔ Se Kos
nokk noka nokka ~ noḱk noḱi noḱki nokk kikass `lindass tuŕa pääle ja nokaga pess Se Kos
noḱkiʔ nüüdki kad́a noḱki vi̬i̬l ommap‿`perse pääl sinidse joonõʔ [peksust] Se Kos; meil [ikoon] noḱkit‿tarõh nulgah üleväh Se Kos
noorik noorigõ noorikõt äsja abiellunud naine, noorik kiä lät́s `kaejat́silõ, toolõ pidi noorik `andma vü̬ü̬ Se; [ma] mälehtä, ku jos‿sai noorikõss, siss sai `saia viländ kütsäʔ Se; inne ku jo vakk lät́s takah, siss inne lät́siʔ noorõʔ, inne vakka säit‿tu̬u̬ noorigõ asõma arʔ Se Kos; vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos; ma ti̬i̬ iks tsõõrikidõ nõ̭nnuga tsuvvaʔ, nu̬u̬ʔ sünnüse noorikilõ ka `jalga Se Kos
noorõst noorena no noorõst käve [ma] iks jaɫagap‿Petserehe Se Kos; illośs oĺli ma noorõst Se; esä `ku̬u̬li noorõst arʔ Se; ku `siuhkõ sa noorõst oĺliʔ, a no olt `hanku jäänüʔ Se
nukk nuka nukka nurk tütäŕ jäi lavva nuka pääle norotama Se; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos
nulga/naańe nurganaine paaba mõśk iks latsõ ja nulganaist Se; vanaimä oĺl tark, avit́ nulga`naisi Se Kos
nulk nulga `nulka 1. nurk Vaśso sattõ `vasta ah́o `nulka Se Kos; noil oĺl käsikivi nulgah Se 2. maakoht, kant
nummõŕ `numbrõ nummõrd number a mul om `kukru kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos
nuŕm nurmõ `nurmõ 1. põld lina kubu oĺl nurmõ pääl, kuut‿tõi nurmõst kodo Se; latsõ oĺlip‿pabosnikaʔ, nu̬u̬ veis‿sita `ku̬u̬rmit `nurmõ Se; olõ õim‿ meil tü̬ü̬ asonõ ja olõ õin‿ nuŕm risonõ Se Kos 2. rohumaa latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja; mõtsa seeh oĺl nurmõ paɫa, sinnäk‿`käüti kokko ja kuĺatõdi Se; meil oĺlin‿nurmõ pääl ka kõ̭igipooli lätteʔ Se
nutsutama nutsutaʔ nutsutass nutsut́ imema, lutsutama haŕokõnõ, ta sü̬ü̬ üiʔ, ta nutsutass vere arʔ ja [kana] `vaĺmist Se Kov; ma lasi püdälä `suuhhõ `pandaʔ, nii nutsut́ verd täüś nigu üt́s pulk Se Kos
nut́t nut́i nut́ti 1. õienupp, -tutt 2. pea a mul om `kukru kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos
nu̬u̬ŕ noorõ nu̬u̬rt 1. (ea poolest) noor; nooreealine meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema Se; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naisterahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadas‿sukkaʔ elämä? Se Kos; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; `vanna varikohe kõ̭iḱ lääväʔ, a `nu̬u̬rdõ varikohe tagasi lää äik‿`kiäkiʔ Se Kos 2. noor inimene tuĺl nooril tülü Se; noorõʔ ajavak‿kud́rakõsõp‿pähä, `väŕmväk‿küüdsekeseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos; [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos; `hindälgi no vaia häbendelläʔ `nu̬u̬ri Se Kos; sikkust oĺl paĺl o, noorilõ oĺl `pilkust kah Se Kos; noorõʔ nu̬u̬ jo tiiäki‿i `paastuʔ Se Kos 3. uus, värske, vasttekkinud; sag kuu kasvavast faasist keväjä püäʔ noorõ `kuugaʔ [lambaid] Se Kos
nõgõ̭ĺ nõgla `nõkla 1. (metall)nõel päternit pidi kudama nigu sukka nõgludõ nõglagaʔ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti nõ̭gõĺ `rinda ja nõglat́s ka `perrä Se; kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõ̭ĺ oĺl Se; [tööjalatsite tegemisel] `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov; ku [ma] päternit koi, siss tei lina keerusõʔ, sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov 2. okas; oga; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; sõ̭saŕ visaśs pedäjä `nõklu `maahha, sai suuŕ mõts Se 3. nõeljas moodustis huśs ai kat́s `nõkla (kaheharulise keele) suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaes‿śoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se
nõid nõia `nõida 1. nõid; nõidus sajah oĺl truuśka, kiä `mõistsõ lukõʔ nõia `vasta Se Kos; jaanipäävä `ü̬ü̬se kävevä nõial‿`lautõ pidi Se Pop 2. ravitseja, rahvaarst
nõ̭na nõ̭na nõ̭nna 1. (inimese, looma) nina imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; t́sia nõ̭nna `ańti lat́silõ, et sõ̭ss nakasõʔ `höste kirotamma Se; imä pańd puuviɫɫak‿kusõga nõ̭na pääle ja ki̬i̬t́ tu̬u̬d ru̬u̬ht Se Kos; ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üin‿nõ̭nna `käüssehe (rhvl) Se; `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka, nõ̭naluu `lahkiʔ Se Kos; rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se 2. millegi esiletungiv ots viiso kuta kopõ̭l oĺl, nõ̭na kõ̭iḱ tsõõrik Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭kolt‿t́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se 3. muud sääl (pommitamise ajal) tohi is nõ̭nnagi `vällä tsusadaʔ Se Kos
nõrgahhama nõrgahtaʔ nõrgahhass nõrgahti nõrkema; minestama pińgiʔ ommam‿meil `keŕkoh vanno jaost ja kiä ärʔ nõrgahhass Se; ku [sa] astudõʔ ja ku sõ̭ss jaɫg niksahhass, sõ̭ss vai nõrgahha `maahha Se Kos
nõrgahtumma nõrgahtudaʔ nõrgahtuss nõrgahtu jõuetuks muutuma, nõrkuma munõvoori [ma] nõrgahtu `maahha arʔ, nii tuĺl uni Se Kos; ku mullõ sõ̭na tuĺl sinnäʔ, ma nõrgahtu `maalõ Se
nõsõma nõstaʔ nõsõss `nõśsi 1. kerkima ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahuga `kuurnikka, nu̬u̬n‿`nõśsik‿`korgõhe Se Kos; ku `kuurnigat‿tet́ti rõõsa piimägaʔ, siss `pańti seppä mano, `laśti nõstaʔ `veit́kese ni `pańti munnõ Se; ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless Se 2. silmapiirile tõusma pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kuk‿kari oĺl jop‿paɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos
nägemä nätäʔ näge näḱk ~ `näie näe 1. silmadega tajuma, nägema; silmama eik‿kuulõʔ ei näeʔ ni `höstek‿ku näi Se Kos 2. kogema mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se; hüv́vi `päivi [ma] olõ nännüʔ, kõ̭kkõ olõ nännüʔ Se; ku no seo põlvõ rahvass taad sõta `näesi eiʔ Se Kos 3. tunnetama, aimama
nägo näo näko ~ ńago ńao ńako 1. nägu ku [rase] näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; nii paĺlo oĺl `moośkõ, [ma] mahadi ja kaid́si ńao i̬i̬st Se Kos 2. välimus, väljanägemine
näid́sik näid́sigo näid́sikot ~ näit́sk `näit́sko `näit́skot teenijatüdruk a paṕil oĺl sõ̭ss tu̬u̬ naańõ salahuisi võõdõt ja paṕp üteĺ, et seo om meil näid́sik Se Kos; seo olõ õin‿naańe, seo om näid́sik ja näid́sigo latsõʔ Se Kos; paṕp üteĺ näid́sikollõ, et vaja neol‿latsõʔ `ilma `saataʔ Se Kos; sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last, üt́s tütäŕ, tõõnõ poig Se Kos
näio näio näiot neiu jummaĺ hoiat‿toda näiot, kiä joodikõlõ lätt mehele Se; näiol um kõrik kõrraline, suviviɫɫost `seĺgist, voonaviɫɫost ilosist (rhvl) Se Kos
nätäĺ nädäli nädälit nädal keedeti suuŕ paatäüś suṕpi, neĺli viiś`pańgi lät́s sinnäs‿`sisse, siss toda nätäĺ `päivi (terve nädala) `sü̬ü̬di Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvak‿külmäʔ, siss `küĺmit‿ toroʔ arʔ Se Kos
`näütämä näüdädäʔ `näütäss näüdäśs 1. näitama; osutama kiä kui ańd, keɫ kui arm näüdäśs (lubas) Se Kos; ku eśs ei mõistaʔ, siss näĺg `näütäss, ohk oppass Se; uba `häitsess, näläle või jo niṕpi näüdädäʔ Se 2. õpetust andma
`nühḱmä `nühkiʔ nühḱ`nühke nühi nühkima imä nühe `ośjuga päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se S; liharaasaga nühiti pańn üle Se Kos
`nüsmä `nüssäʔ nüss nüśs nüssä lüpsma ku `piḱne ḱau, siss `lehmä `nüsmä mingu uiʔ Se Kos; lehmäʔ jäik‿ka `iltsõst `nüssäʔ Se; inne `päivä käve pääkaŕuss jok‿küllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa, ai `lehmi `nüsmä `naisi Se Kos
nü̬ü̬r nöörä `nü̬ü̬rä ~ nü̬ü̬ŕ nööri `nü̬ü̬ri nöör nöörägak‿käḱiśt `hindä `puuhhõ Se V; havvõ `aeti pää lõpuśsist nöörä `perrä Se V; ma lät́si `kaŕja, võt́i nööräga torbagap‿paari `tsu̬u̬gõ üteh Se Kos; naistõ `saapa oĺlir‿resenkidõgaʔ, nu̬u̬ resenka `vinnüʔ, olõ õs `nü̬ü̬re Se Kos
oh pahameelt, kirumist või vaimustust, üllatust väljendav hüüatus oh hädäkene, [ma] arh‿harisi suidsutamisegaʔ Se Kos
`ohkokõnõ `ohkokõsõ `ohkokõist õhukene lavva pääle võtõti tu̬u̬ [vatsa] kohetuss, latsutõdi arʔ tiĺlokõsõss, `ohkokõsõss Se; villaguk‿`koeti, `pańti üt́si sukka, siss nii näʔ oĺliʔ `ohkukõsõʔ Se Kos| Vrd `ohkõnõ
oht ohu `ohtu õnnetus, viletsus ku ḱago tulõ [kevadel] `urba, saa `ohtu paĺlo Se Kos
`oigõ `oigõ `oigõt leige `määntse `oigõ `vi̬i̬ga vai külmäga, mingass kiä `kuuma `leibä hämmäśs Se Kos
oĺg oɫõ `oɫgõ õlg vanast `ańti nu̬u̬s‿soḱidu oɫõʔ lehmile Se; `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi jalk‿kadajaossaʔ Se; `aeti olõk‿kot́i `sisse Se; rihhuga [ma] kohrudi `oĺgi pääle, sis jäl `naati sõkkama Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ Se Kos; vanast, ku käśsigap‿`peśti, sõ̭ss hukka as `olgõ, maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ Se Kos; mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se; hopõń helähhüt́ `t́suutkõsõ ni [ma] niɫvõstu `oĺgi päält `maahha Se Kos; õgast `ü̬ü̬sest `pańti lehmile nu̬u̬p‿piḱä oɫõ ette Se Kos
oluʔ ollõ olut ~ olt õlu [ta] võt́t ollõ ni lät́s ärʔ, vei olt paabalõ Se; sajalõ `ańti `viina, olt, tet́ti auväräʔ Se Kos
olõma ollaʔ om oĺl olõ 1. (olemas) olema; asuma; elama ot sa suuanik, jätätkit‿`tütre vai puja põllu pääle, esi olõt oodussil ja `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ, ku õ̭nnõ uma lat́s olõsiʔ, a setä olõsi eiʔ Se Kos; tu̬u̬ üteĺ et ma jovva eśs ka olt (õlut) `ostaʔ, ma `üt́li: `olku ui nii torrõ õiʔ Se Pod; eläjä lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬i̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommav‿vagadsõʔ Se Pop; kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ, siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ Se; nail olõ õil‿`lat́si olõmahkiʔ Se 2. abiverb liitaegade koosseisus mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se
oo hüüatus: oh vanami̬i̬śs üteĺ: oo, hud́o mi̬i̬ĺ, hud́o ki̬i̬ĺ, säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ Se Kos; oo, meil `Petra `peĺgä äik‿`külmä Se; oo, tu̬u̬ [piimaliud] õ̭nnõ `vi̬i̬di `küllä kośtist Se S
`oṕma oṕpiʔ oṕp opõ oṕi õppima tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ Se; mia oṕit, oṕit hinele Se; eläde ni oṕidõʔ, uĺlih ark‿ka koolõdõʔ Se Kos; mullõ opaśs uma imä ja ma eśs ka opõ Se
oppama opadaʔ oppass opaśs õpetama mullõ opaśs uma imä ja ma eśs ka opõ, küläst saa eiʔ oppajat Se; sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve Se Kos; lat́silõ [me] opassiʔ: ar‿tit‿tulgu ui õdagu, õdagu vanah‿haɫvas‿`sõitvaʔ Se Kos; kuiss ti̬i̬ ni turagu olt, ma oppa teile Se A
org oro `orgo madal koht, org siih nakass `orga seeh laheng Se Kos
oŕs orrõ ort õrs; ritv, varb üle orrõ oĺl tõmmat rõivass, siss saiʔ inemiseʔ all `maadaʔ Se; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk. peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle, tuli tet́i ala ja `katla `pańti orrõ pääle Se; langaga pandasõk‿kaɫaʔ üle orrõ [kuivatamisel] Se; kalav‿`viśtäse śaal orrõ ṕaal Se Kos
`ostma `ostaʔ ost ośt osta ostma meil oĺl jo `hindäst sääl tarõ ka ostõt Se; vanast `koeti kõ̭iḱ inäbä esiʔ, siss olõ õs ostõtuisi [riideid] Se; meil oĺlip‿poisiʔ ilma `ahnõʔ, meil ośtik‿kõrvalt maad Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ Se; ostõdu maaʔ kutsuti `puustusõ maaʔ Se; [ma] arh‿harisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik‿`kuigiʔ, karameĺkit olõ `ostnuʔ ja kõ̭kkõ Se Kos; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; kapuda oĺli umast niidist `koeduʔ, olõ õs ostõduʔ Se
ots otsa `otsa 1. millegi algus- või lõpposa ma pańni kokko tu̬u̬ rüv́vi ja rai `kirvõga otsa `maahha Se; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se; määness tu̬u̬ säńg oĺl vanast, kutsuti kaśsipińk, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk Se; mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; tu̬u̬d `kaeti, ku `põrna `vällä `naati `võtma, kas edepoolõ ots om pad́õb vai tagapoolõ ots (sea põrnast ilmaennustamisel) Se Kos; paĺlo rahvast käve `väegaʔ, kaes‿siin oĺl üt́s ots, sääl kingoh oĺl tõõnõ ots Se 2. otsasaamine, lõpp; surm mak‿kai kasetidõ pääl, sääl olõ õs `rahval `otsa (laulupeost) Se 3. laup, otsmik üt́s tark oĺl Petserih, `kaaŕtidõga kai, käe pääle kai ja otsa pääle kai Se Pop; ku jaanipävä hummogult `mõtsa `aeti `kaŕja, mõ̭ni tõmmaśs lehmäle tõrvaga vai `täütäga otsa pääle riśti Se Kos 4. väike olend, nolk
`otsa 1. (millegi) peale, külge; vastu `sääntse hangup‿`pantu lakkõ, [ma] pańni naha hangu `otsa (naha parkimisest) Se Kos 2. (ajaliselt) läbi, kestel päiv `otsa söömäldäʔ Se; päävä maka ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle Se 3. lõpule; kõhnaks, kurnatuks kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; sas‿saik‿kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa, sa `väiga viŕk Se Kos
otsani päris, täiesti mi̬i̬ oĺli otsanik‿koolimaja kõrval Se; [ma] oĺli otsani jumala söömäldäʔ, nii paastõti Se; otsani vanast `peeti õ̭ks kõ̭õ̭ `viisa Se; vesi oĺl otsani nii luḿbi vi̬i̬ arvuline, ku [ma] leevä kohetusõ pańni Se Kos; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos
`ot́sma `ot́siʔ ot́s `otsõ ot́si 1. otsima eśs tiiä äiʔ `õ̭nnõ `ot́siʔ, õ̭ńn ot́s hinnäst Se; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt‿tulõ Se 2. täisid (peast) otsima 3. indlema siss või õi tappa iḿmist, ku ta `pahru `otsõ Se; paṕil uma t́siga `otsõ jop‿`pahru Se Kos; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 4. taotlema, üritama
paaŕ1 paari `paari 1. kaks kokkukuuluvat eset või olendit, paar [ma] lät́si `kaŕja, võt́i paari `tsu̬u̬gõ Se; kat́s `paari `saapit, inemine `eĺli iä Se Kos 2. umbmäärane arv: kaks-kolm, mõni
`paari abiellu ku neos‿sõrmusõ `muutu uiʔ, sõ̭ss mi̬i̬p‿`paari või‿eim‿minnäʔ, a ku sõrmusõ `muutusõʔ, sõ̭ss ĺaa `paari (abiellume) Se Kos
paaritam(m)a paaritaʔ paaritass paarit́ paaritama meil kolʔ iḿmist, kõ̭iḱ ommap‿paaritõduʔ Se Kos; paṕp üteĺ: mak‿ka paarida [emise] arʔ Se Kos
paast paastu ~ pastu `paastu paast, paastumine vanast `peeti `paasta, noʔ ei `peetä eiʔ Se Kos; meil tet́ti `taari kõ̭õ̭ paastust Se; a no `peetä eip‿`paastu, tetä eis‿`sü̬ü̬kegi `sääńtsit Se; noʔ ei `peetä `paastu, mõ̭ni vana pidä Se Kos; paastu `aigu oĺl õgal ütel kroosovaʔ Se; lat́s võõrutõdi rinnast arʔ, toolõgi anda es jop‿`piimä paastu `aigu Se Kos; `taĺsipühi `paastu oĺl kuuś nädälit Se Kos; no jo tiugatass õ̭nnõ et olõ õip‿`paastu, üldäss tiiä äik‿kos paast jäi Se Kos
`paastma `paastuʔ ~ `paastaʔ paast paaśt paastu paastuma vanast `surpti teŕri ja tet́ti `sääńtsit `sü̬ü̬ke ku paastõti Se; noorõʔ nu̬u̬ jo tiiäki‿i `paastuʔ Se; [ma] oĺli otsani jumala söömäldäʔ, nii paastõti Se; ma paaśti, jovva õi `paasta inäp Se; nop‿paast harvakult mõ̭ni Se Kos; `sü̬ü̬dävä sü̬ü̬ḱ om korron, ku paastõti, süvvä äs siss koronat Se; tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se
paastu- paastumisega seotud paastu piirak oĺl `maaslagaʔ ja sibuldõgaʔ, `siäti kardoka suṕi `sisse Se; kańõpi määts oĺl paastu sü̬ü̬ḱ Se; vanast surbuti teŕri ja tet́ti `sääńtsit paastu `sü̬ü̬ke Se; oĺl suvistõpühi `ri̬i̬di ja `ri̬i̬dine päiv paastu päiv Se; ku `sü̬ü̬dävä päiv oĺl, sõ̭ss `sü̬ü̬di lihagaʔ, ega pastupävä es süvväʔ Se Kos; `täämbä süvvä eik‿koronat, `täämbä om pastu päiv Se Kos
pada paa pata 1. (raud-, malm)pada keedeti suuŕ paatäüś suṕpi, neli viiś`pańgi lät́s sinnäs‿`sisse Se; kardokaʔ kooriti ärʔ, sõ̭ss `pańti `ahjo kõrõhhumma ravvadsõ `paagaʔ Se; suuŕ paariline pada Se; muni pada pain kah, suṕp saa must Se V 2. savipott savidsõ paaʔ oĺliʔ Se; pato siseh keedeti teräsuṕp Se La; keɫ naba karaśs arʔ, toolõ `pańti pata kõtu pääle Se Kos; [ta] pess pess, pess ni kavva ku sääl paatäüś raha kannul aɫɫ Se Pod; vanast `aeti ɫangaʔ `ahjo `hauduma patugaʔ Se Kos; krõ̭õ̭nka oĺl verrev päält, kutsuti savi pada ja krõ̭õ̭nkanõ pada Se
pad́akõnõ dem < padi2 tu̬u̬ [linaseemne] sari oĺl sääne pad́akõnõ, olõ õs harv Se Kos
padi2 pad́a `pat́ja paks, tihe `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegap‿pad́ast Se; ku `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (seapõrnast ilmaennustamisel) Se Kos; naka aik‿ḱulm, mul pad́ar‿`rõivas‿säläh Se; ku `tat́rik padi sai, siss saa as terräv Se Kos; poravik õ̭ks um padi Se; põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se
pahanõma pahanõdaʔ pahanõss pahasi pahaseks saama lat́s pahasi ärʔ, ni lät́s aida ala vai kõlgusõ ala Se Kos
pahr pahru `pahru kult t́sika, kua om `lõikamadaʔ, kutsutass pahr Se; paṕil uma t́siga `otsõ jop‿`pahru Se Kos
paik2 paiga `paika lapp, riide, naha või muu tükk tsuvval `kundsa võt́t mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se; [ma] lät́si `kaŕ- ja, võt́i paari `tsu̬u̬gõ, esä lõigaśs paigak‿ka ala Se
`paikama paigadaʔ `paikass paigaśs paika peale panema, lappima mul eläjä `väega `püüssüʔ, ma `paiksi `hindäle tsuvvak‿kah kaŕa man ärʔ Se; suurõtüḱü `lu̬u̬tõga oĺl laut arp‿pest, mi̬i̬p‿`paiksi arʔ ja säi arʔ Se Kos
`paistum(m)a1`paistudaʔ paistuss `paistu 1. paistma oĺl iɫm iɫɫośs jap‿päiv `paistu Se Kos 2. näha olema, näima
paiu/piĺl pajupill paiupiĺl oĺl piha pääl, puumõ̭õ̭k oĺl puusa pääl, `minka vanast sõdõ Se Kos
paja paja paia pajaaken ku ma `tüt́rik oĺli, noh ni et vaest `poissa tulõ paja ala `kaema, sõ̭ss pańni `määntse `rõivatüḱü `aknõ ette ja `vaɫmiss Se Kos
pakko peitu; varjule, pakku hopõń lei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; ku‿mi `mõtsa lät́sis‿sõta pakku, siss esä üteĺ et `määńtsiid riista`puukõisi iks tulõ vaja Se Kos; nii `naksik‿kõ̭iḱ pinih‿`haukma ja kikkak‿`kiŕgmä, lät́s vanasitt pujagap‿pakku Se Kos
`paklanõ `pakladsõ ~ `paklatsõ `paklast ~ `paklaist takune linatsõst `koeti `hammõ `käüseʔ ja `hammõ imä, `paklatsõst `hammõ jakk Se Kos; must nõglat́s, olõ õs villanõ, oĺl `paklanõ lang Se; jalarät́i oĺlip‿`paklatsõ vai villadsõʔ Se; viisoʔ oĺlip‿`pakladsõʔ Se Kos
pala pala palla 1. (väike) tükk, osa, pala hopõń hiit́ `auto ala, hopõń oĺl tüḱä, katõh palah ja `vankri oĺl katõh palah Se; aho man oĺl sääne suuŕ pet́solgass tett, sääl oĺlin‿nu̬u̬s‿seebipalaʔ Se; mi̬i̬m‿`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi, `väegas‿suurõp‿paɫaʔ ja ilosaʔ Se Kos; [ta] ańd toṕsi `kohv́i ja lõigaśs pooɫõ `siĺki ja leeväpaɫa Se; otsani mõtsa seeh oĺl suuŕ niidüpaɫa Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp‿`põimsõ seeniss ku leeväpalani sai Se; pido `aigo leeväpaɫap‿`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; mõ̭nõl lei pää poolõst `askolka pallugaʔ Se; ma olõ nigu puupala üt́sindä Se; `pańti iks kuna määne liharaasakõnõ, leeväpala kuna `pańti [karja minnes kaasa] Se Kos; mõtsa seeh oĺl nurmõ paɫa, sinnäk‿`käüti kokko ja kuĺatõdi Se; pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kuk‿kari oĺl jop‿paɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos 2. millestki halvustavalt või naljatlevalt ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiss kah iks imädse pala `hindälle saa Se; koess tu̬u̬ paabapala jäi? Se; paabapalla tulõ õi kodogiʔ Se; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos
palakõnõ dem < pala kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos; ma olõ vana inemise paɫakõnõ, kiä jo surmaga `võɫgnik Se Kr; esäl oĺl üt́s vana hobõsõpalakõnõ Se L; [ma] tuĺlip‿paɫakõsõ (veidi, pisut) maad arʔ, siss `seie Se
palama pallaʔ palass `paĺli 1. põlema seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; mehesõ̭saŕ üteĺ nii, et naańe om ni otav ku sann: naańe koolõss, sann palass Se; [ma] tulõ kodo, siih `mut́ku tuha lõhn, hüdsele kõ̭iḱ paɫanuʔ Se Kos; ma võta es künneld kätte paɫama, et mul umaʔ `rõiva man Se; kuk‿külä `paĺli, siss oĺl kat́s `versta mõtsah `kuuma Se Kos 2. valgust andma kraśsina anomakõnõ keśk tarrõ `paĺli, kolm neĺli voḱki `ümbre lavva Se Kos 3. kõrbema kardoka panõt `vahtsõlt `ki̬i̬mä, muna `sisse, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, muido paɫass perä ala (läheb kõrbema) Se
palanu palanu palanut tulekahjus kannatanu, põlenu palanuk‿käveʔ eśs `koŕjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; `kõ̭iki palanu pääle (tulekahju hüvituseks) ka `ańti. hiideti muni rahamark kaʔ Se Kos
paĺass `paĺja paĺast 1. paljas, ilma katteta säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; kat́s `tüt́rikku, mõlõmba paĺastõ `jaɫgugaʔ Se Kos; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov 2. üksnes, ainult vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se 3. tühi 4. varanduseta, vaene
paĺk paĺgi `paĺki laasitud tüvi, palk laut oĺl palgõst tett, sammõĺ `vaihhõl Se Kos; `umma `siĺmä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se Kos
pallav palava palavat väga soe, palav a tulõkõnõ jätä eim‿midägiʔ, tege `puhta tü̬ü̬, pallav ni halluśs Se Kos
paĺlo2 1. rohkesti, palju nip‿paĺlo [ma] `heitö, et jäi palavahe tõppõ Se Pod; mul om paĺlo `hõimo Se Pod; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se Kos 2. hoopis, märksa 3. erakordselt, väga, liiga kad́a kiä vi̬i̬l segähhäse ku̬u̬rt `sisse sinnäʔ [kohupiimale], sõ̭ss om iks paĺlo hää Se Kos
`paɫɫuss `paɫɫusõ `paɫɫust palvus eelä õdagu oĺlik‿külänaaśep‿`paɫɫuisi lugõnup‿paŕgigaʔ Se; t́sassona man `peeti siss tu̬u̬d `paɫɫust Se Kos; seenesnä om `ku̬u̬ĺja paɫɫuss õdagide Se
`pallõma pallõldaʔ `pallõss pallõĺ 1. soovi või palvega kellegi poole pöörduma [ma] `õkva hüä sõ̭nagap‿`paɫssi Se 2. jumalat paluma, palvetama massas‿sada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos
palo1 palo pallo kuiv liivane männik, palu tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se Kos; tulgõ iks ülest latsõkõsõ, `ku̬u̬t́slikõnõ u̬u̬t, ku eit‿tulõ ülest, ma vi̬i̬ iks `ku̬u̬t́sli `pallo paɫama Se Kos
palotama palotaʔ palotass palot́ 1. põletama `ku̬u̬ĺja `rõivap‿palotadasõ arʔ Se; `śakslanõ paɫot́ mi̬i̬k‿külä `maahha Se Kos; rüäʔ `häit́siʔ, väĺgiga palot́ rüä ärʔ, palama es lähäʔ Se; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se 2. kõrvetama, pruunistama mi̬i̬p‿palodi `kohv́i vanast Se
`pandma `pandaʔ pand pańd panõ 1. paigutama, asetama; seadma `sukmańni oĺlim‿mustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos; ku kotoh koolõss, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu, nüüd ommas‿siidikesep‿`pantu Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕiduk‿kardoka `ki̬i̬mä Se; pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvaba `väŕski Se Kos; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; määnest `kiŕjä [kududes] sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt, sinnäk‿kohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J; [masinatega] olõr‿`rätsüse `pehmess ärʔ, kos sa nu̬u̬p‿panõdõʔ Se 2. heina, vilja kokku panema tü̬ü̬mehep‿pańnip‿paŕõbat `haina, `riibmaʔ jäiʔ `maahha mädänemä Se 3. kiiresti kuhugi liikuma või midagi tegema 4. mingit tegevust või seisundit esile kutsuma ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos 5. mingit tegevust alustama, hakkama 6. salvama; nõelama; pistma mul m i̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal ja sõ̭ss huśs pańd arʔ jala Se Kov 7. üles raiuma, üles laduma; ehitama seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; pańnimi siiäʔ maja Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolp‿puhadeĺnät Se Kos 8. sundima, käskima olõss ma olnon‿nadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnut‿teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] taha ait‿taha aiʔ Se Kos 9. pidama, arvama 10. teesklema 11. lisama 12. selga, jalga panema ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos
pańn pańni `pańni (prae-, küpsetus)pann vanast olõ õs `pannõ, kutsuti `laatkakõsõʔ Se; `pańti kohetuss pańni pääle, tu̬u̬ olõ õs sakõ, tu̬u̬ ju̬u̬śk `pańni pite laḱka Se; ahoh pańni pääl küdseti `pliine Se; [ma] seenel‿lähädi ärʔ, siss pańni `vahtsõst pańni pääle, praadõ arʔ Se Kos; rüäʔ `häit́siʔ, väĺgiga palot́ rüä ärʔ, küd́si ärʔ nigu pańni pääl Se
paṕp paṕi paṕpi apostliku õigeusu vaimulik paṕp tulõ seenesnät pidämä Se; paṕp käve talla pite kaʔ kõ̭gõ pühäsegaʔ Se Kos; a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ, a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos; mi̬i̬p‿pu̬u̬l kõ̭õ̭ pappõ raviti Se Kos
`paprõkõnõ dem < papõŕ `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati leevä kiku `vaihhõlõ ni `pańti `paprõkõsõ `sisse ni oĺl tu̬u̬ sü̬ü̬ḱ [paastu ajal] Se Kos
papõŕ `paprõ papõrd paber ma mul om `papriid kah, mingat‿tuld läüdädäʔ Se Kos; `kaŕja ka [ma] lät́si, söögikene oĺl mul iks `paprõga `karmanigah Se Kos
parandama parandaʔ parandass parańd 1. parandama, remontima mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos 2. paremaks muutma
paśs1 paśsi `paśsi bass mul veli ka mõiśt lauldaʔ, tu̬u̬ tei `paśsi Se Kos
paśs2 paśsi `paśsi pass paśs `ańti Sibiräst, inne Sibirähe minekut olõki is `paśsi Se Kos
patanõ patadsõ patast patune no naav‿vanap‿poiśsmehe ommaj‿jo `väegap‿patadsõʔ Se Kos
patt patu pattu 1. patt `ri̬i̬di om patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos 2. vanakurat a merest tuĺl katõtõ·iśs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; [ta] võt́t kańõbi teräk‿`karmanigast ja visaśs patulõ Se Kos
paugahhuss paugahhusõ paugahhust paugatus mõtsa veereh üt́s talo `eĺli, tu̬u̬ kuuĺd paugahhusõ Se Kos
`paukna `paukna `pauknat paukumine, paugatus käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos
peeńokõnõ peeńokõsõ peeńokõist ~ `peeńkõnõ `peeńkõsõ `peeńkõist mitte jäme, peenike oĺl rohekõnõ, koh `tsaeti peeńokõsõss `väegaʔ verevä `nakriʔ Se Kos; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos; lina seemen om `väegap‿peeńokõnõ Se Kos; oĺlip‿ pirrukõsõl‿lahudup‿peeńokõsõst `väegaʔ Se; ku `peeńkõsõ langaʔ, saa `peeńkõnõ rõivass Se
pehmeh ~ pehmeʔ `pehme pehmeht 1. pehme, mitte kõva käsi koĺgidsaga kolgõti tu̬u̬ põ̭õ̭tka arʔ, siss [ma] kai, kas ommap‿`parrap‿`pehmeʔ Se; ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ, lat́igõ rasõv tege `pehmest Se Pod; maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ, vätsütäsep‿`pehmest Se Kos 2. heasüdamlik, leebe
`peĺgämä pelädäʔ `peĺgäss peläśs kartma, hirmu tundma, pelga ma ku soe `uńtsiʔ, siss [ma] `peĺksi Se; vanasitt `riśti `peĺgäss Se Kos; poripot́t `peĺgä äs tuld es midägiʔ Se; vanast peläti, häbendeldi, oĺl häümaa Se Kos; mu imä laśk soonõverd, [ma] `peĺksi et arj‿ju̬u̬sk no veri kõ̭iḱ Se Kos; hainalosõ iks tuvakut `peĺgäseʔ Se Kos
pelü/maa kartmis-, pelgamiskoht vanast oĺl `perreh pelü`maada, hällü takah häü`maada (rhvl) Se Kos
peńds peńdsi `peńdsi pension kerikist kińgiti puhadeĺnähe, rahvass vei, no muialt saa es, vanast `peńdsi olõ õs Se Kos
pereh ~ pereʔ `perre pereht pere keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; vanast oĺl `perreh pelü`maada, hällü takah häü`maada (rhvl) Se Kos
`pernanõ `pernasõ `pernast perenaine `pernanõ teḱk söögi rebäsele kaʔ, aja `sü̬ü̬mä ja magama Se Kos; kiä oĺl unitsõp `pernanõ, tu̬u̬ jäi iks kaŕagak‿ka `maahha Se
`perrekene dem < pereh üt́s läśknaańe oĺl, täl lastõ `perrekene oĺl Se Kos
perril perilä perilät ree seljatugi mul saań om ja periläʔ Se Kos
`perrä 1. (ruumiliselt) taga(pool), järele, taha havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se V; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos; kõvõra jalaga t́sura laśk iks pu̬u̬ĺtõist pu̬u̬ĺtõist takast `perrä (lonkajast) Se 2. (ajaliselt) hiljem, pärast(poole) imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se 3. kõrvale 4. järgi, alusel, vastavalt; eeskujul põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se 5. alles, säilinud 6. osutab hangitavale objektile mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos; koh oĺl nulganaanõ jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 7. väljendab heakskiitu haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos 8. osutab kontrollimisele või väljaselgitamisele omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L
perseh ~ perseʔ `perse perseht ~ perst tagumik, perse istutass pääle, nigagu perse ärp‿`pit́süss `istuh Se Kos; ilmaśaldaʔ anda aip‿`perstki lakkuʔ Se; ku õdago ago tuĺl, siss nõstõti lat́s käśsi pääle ja `vi̬i̬di `akna mano, üteldi: ago no pää, siss [lapse kätelhoidja] kääńd latsõ `perse `aolõ poolõ (öökaetuse ravimisest) Se; kad́a noḱki (vaata nüüdki) vi̬i̬l ommap‿`perse pääl sinidseʔ joonõʔ, kat́s sinist ju̬u̬nt [peksust] Se Kos
peräline perälise perälist 1. osadest koosnev, osaline näiol um kõrik kõrraline, veerits viieperäline (rhvl) Se Kos 2. võitu
peräst 1. (ajaliselt) pärast, hiljem kuu ao peräst tulõ `maaŕa paast Se Kos; peräst lat́s nakaśs `ikma, imä pańd `väelüsi nisa `suuhhõ Se 2. tõttu, pärast mine eloiäst `türmä kallo peräst Se V; nimeste peräst [ma] saa aik‿kumaruisi `laskaʔ Se
`pesmä `pessäʔ pess peśs pessä 1. lööma, taguma [ta] pess pess, pess ni kavva ku sääl paatäüś raha kannul aɫɫ Se Pod; suurõtüḱü `lu̬u̬tõga oĺl arp‿pest (puruks löödud) taa tarõ Se 2. peksa andma või saama, nuheldes korduvalt lööma mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arp‿pessedüʔ Se Pod; `pesken‿nigu minno vanast `peśti, ku ruvva kartokit puhasta as arʔ Se Kos; kaen‿no viimäte vi̬i̬l [sa] läät kińniʔ, et kaŕust peśsiʔ Se Kos 3. tagudes teri, koori jm eraldama; käsitsi reht peksma tu̬u̬d `pestüt `vihku [ma] rapahhuti ka vi̬i̬l Se; kaarak‿kahriti `huhmrõh, `peḱliga pesseti `huhmrõh Se; [ma] rehep‿peśsi `valgõst (päevavalgeks) arʔ ja at́i üless arʔ Se 4. masindama koh nurmõ pääl maśsinap‿`pesväʔ, nu̬u̬j‿jo `räütväʔ, nu̬u̬s‿`soḱvaj‿jo olõʔ arʔ Se; aur tuĺl `pesmä Se
pesä pesä pessä 1. (linnu, looma) pesa musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä (pesakast) Se 2. vankri kere koɫmõr‿ratta pesät‿teḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos
`petmä pettäʔ pett pet́t petä tüssama, petma, valetama pettäk‿ka võit, petän‿nigu takah tüllü tulõ õiʔ Se Kos; kohopiim `pańti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬piim, a lat́silõ kõ̭õ̭ peteti et seo om häräpiim Se; paaba`rõipõʔ, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; illośs pereh oĺl, tu̬u̬d ma eip‿petä eik‿kitäʔ Se; [ta] käve petteh, tu̬u̬ `mõistsõ `väega pettäʔ Se
petäi pedäjä pedäjät mänd, pedajas mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ Se; a noorõmb poig, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos
pidi mööda jaanipäävä `ü̬ü̬se kävevä nõial‿`lautõ pidi Se Pop; valu vaśk ju̬u̬sk `raatõ pidi Se Kos| Vrd pite
pidämä2 pitäʔ pidä pidi piä 1. kusagil mingis olukorras hoidma või olla laskma, mitte vabaks laskma sugimise pińk oĺl ja ku olõ õs `pińki, sõ̭ss `peeti kińniʔ, üt́s pidi kińniʔ ja tõõnõ sugi Se; mat‿`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop 2. säilitama, alal hoidma rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se; mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se 3. kestvamalt enda kasutuses või käsutuses hoidma a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ (abielluda) Se Kos 4. mingit tegevust või toimingut läbi viima t́sassona man `peeti siss tu̬u̬d `paɫɫust Se Kos; a no `peetä eip‿`paastu, tetä eis‿`sü̬ü̬kegi `sääńtsit Se 5. hooldama, hoolitsema 6. osutab kestvamat füüsilist või psüühilist seisundit tu̬u̬ piä es pahandustkiʔ (ei olnud pahanegi) Se; kuiss sa piät vihha, mi̬i̬p‿`präädi ka üteh, saa õs vihha pitäkiʔ Se Kos; timä mõist `naĺja pitäʔ Se 7. (millekski) arvama `eestläse piä äi hainalosit poganass, a meil `peetäss Se 8. kasutama, kandma (riideid, jalatseid) niid́siviiśoʔ oĺliʔ paiukoorõst, noid `peeti jo suvõl õ̭nnõ Se; mat‿`tahtsõ `tsu̬u̬gõ `väega pitäʔ Se; rüüd´, mis õgapäivi `peetäss Se 9. vastu pidama, kestma kundsalda sukk pidä kavvamba Se 10. kasvatama; viljelema meil esä pidi kotoh mäŕri ja `varsu kasvat́ Se Kos paṕp üteĺ: mak‿ka naka `põŕssit pidämä Se Kos
piht piha `pihta selja ülaosa; paiupiĺl oĺl piha pääl, puumõ̭õ̭k oĺl puusa pääl Se Kos; `mõŕsa imä köüt́ kosilasõlõ vü̬ü̬ `pihta Se Kos; vü̬ü̬ `pańti `pihta pruudi pu̬u̬l, nii üle ola vai Se; peigmehel oĺlil‿lajav‿vü̬ü̬ʔ, tu̬u̬l oĺl kat́s vü̬ü̬d pihah Se; saja `päät́mine `oĺlgi, kup‿`pańti vü̬ü̬ `pihta Se
piidakõnõ dem < piit `aknõpiidakõsõʔ, teil‿lavvakõsõʔ, kõ̭iḱ tahvidsiʔ Se Kos
piim piimä `piimä piim piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se; piim ja liha `oĺlgi korron Se Kos; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; nu̬u̬p‿piimäm‿mis sandõlõ `ańti, `vi̬i̬di paṕilõ õ̭ńnistaʔ Se Kos
`pi̬i̬nüss `pi̬i̬nüse `pi̬i̬nüst peenutsemine tu̬u̬ oĺl inemise `pi̬i̬nüss Se Kos
piiŕ piiri `piiri piir rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ (söömises mõõdukas olla), liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se; vanast oĺlin‿nu̬u̬p‿piiri kupõdsaʔ Se Kos
piirak piiragu ~ piiraku piirakut pirukas täü `pańti iks piirakuss Se Kos; kruusap‿`pańti kuivaduʔ (kuivatatult) piirakulõ Se; piirakut viiä es `kaejat́sillõ, et sõ̭ss koolõss lat́s ärʔ Se; ku `sü̬ü̬dävä piirak oĺl, sõ̭ss `pańti rasõ̭v Se; talvõl ku hää ommak‿kuivadu poraviki ruvvast vai piirakust Se
`pi̬i̬slem(m)ä peeseldäʔ `pi̬i̬sless peeseĺ ~ `pi̬i̬stlemä peeseldäʔ `pi̬i̬stless peesteĺ korduvalt soojendama laisa naisõga `pi̬i̬stlet elleh Se Kos
`piit́nä `piit́nä `piit́nät (laadal müüdud) soe siirupijook, susla vana`aoline taaŕ kutsuti `piit́nä Se Kos
`pi̬i̬tre/paast peetripaast a kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiśnädälit Se Kos
`pi̬i̬tre/päiv peetripäev: 29. juuni (südasuve algus) ukj 12. juuli `pi̬i̬trepääväss tet́ti `sõiru Se; `pi̬i̬trepääväl kasuss ḱaol suu kińniʔ, ḱago inäp kuugu õiʔ Se Kos; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V; `pi̬i̬trepävä timä räüt́ (jäi voodisse) ärʔ, inne maasõlit̀sa `ku̬u̬li arʔ Se
`piḱne `piḱse `piḱset äike, pikne piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se; näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt (lööb) `sisse Se; `piḱne `väegak‿ kõvastõ käve, `piḱne lei talo paɫama Se Kos; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; ku `piḱne ḱau, `viskat‿t́siŕp käest `maalõ, tä `tõmbass `piḱse mano Se Kos
piḱäline piḱälise piḱälist pikk, kauge tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos
`pilkama pilgadaʔ `pilkass pilgaśs 1. halvustama, pilkama, tögama 2. kimbutama, nöökima söögiga pilgata õs, võisõ rahu ollaʔ Se; mup‿peremi̬i̬śs maśs raha ka `höste, `pilka as `tu̬u̬gak‿kah Se Kos
`pilkuss `pilkusõ `pilkust ~ `pilkuist pilkamine, pilge sikkust oĺl paĺlo, noorilõ oĺl `pilkust kah Se Kos; kup‿`pilkuist olõ õiʔ, siss `kitsusõh är elät Se
`pilma `pilluʔ pill piĺl pillu 1. pilduma, loopima, viskama suidsumihep‿piĺlit‿tuvakut `ümbres‿salasidõ Se Kos; [ma] võt́i `vardaʔ ja `naksi `poĺmma õ̭nnõ nii piĺli `langa Se; pilluti lina [peod] maha kõrrast, `võeti `köütest vallalõ Se 2. raiskama, pillama
pilo pilo pillo 1. pilu, pragu kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s Se 2. pilutikand mõ̭nõl oĺl tett rõ̭nna ette ka vi̬i̬l pilo Se 3. pulkadega põimitud pits, niplis(pits) kes vanast pillo ośt, kõ̭iḱ puha umak‿`koeduʔ Se Kos; pilonõglaga [ma] koi piloʔ `vaɫgõst niidist, koi säńgülina piloʔ, koi tiraniga piloʔ, koi pühäserät́i piloʔ Se Kos
pilo/nõgõ̭ĺ niplamispulk pilonõglaga [ma] koi piloʔ `vaɫgõst niidist Se Kos
piĺv pilve `pilve pilv es olõ `pilvegi, agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos; taivaśs oĺl pilve tüḱkä täüś Se
pindsak pindsagu pindsakut pintsak t́suraʔ ka oĺlit‿tseesnambaʔ, ḱau es nigu noʔ pindsak ḱaust pite säläh Se Kos
pini pini pińni (isane) koer, peni määne pini, sääne nimi Se; siss inäp pińni ravidsa aik‿ku susi kaŕa man Se; inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ Se Pop; [ma] vei pini`poiga (kutsikat) pisile Se Kos
pinnaline pinnalidse pinnalist pinnuline ruih om art‿tsaet, tu̬u̬ om pinnaline Se Kos
pio pio piod ~ peo peo peod 1. pihk, peo eśs [ma] hoiõ koṕikut nigu `hämmest lät́s pioh Se Kos; munõvoori oĺl määne kolm neli kerd, piost saa õiv‿vitäʔ `langa Se; lavva pääle võtõti tu̬u̬ [vatsa] kohetuss, latsutõdi arʔ tiĺlokõsõss, `ohkokõsõss, ni pio pat́ukõsõss latsutõdi arʔ Se; niisama määnest rät́ikeist vai midä [ma] totsahhudi pio `vaihhõl Se Kos; `võtkõ noh, roobahhutkõ `peiu Se; tu̬u̬l kat́s kuɫdsõrmust peo pääl Se Kos; paṕp ańd pujalõ munakõsõ `peio, üteĺ: ku nakass munakõnõ peoh heĺotamma, siss `käänke ärs‿`saardõ Se Kos 2. linapeo
pisi pisi pisit uriin, piss ku suuŕ tü̬ü̬ oĺl tetäʔ, siss läpe es pisilegi minnäʔ Se; [ma] kaḱi linna ja pisi ka ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; [ma] vei pini`poiga pisile Se Kos
`pistü 1. püsti [käsikivil] üt́s kivi oĺl all, sinnä oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬l oĺl pääl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäk‿kivile pääle pant sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl [käsikivi] siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La 2. täiesti, päris, lausa unõga om `pistü hädä, lasta õik‿kui `maadaʔ Se Kos
pite 1. pidi, mööda; piki toro oĺlis‿`sääntsem‿mustaʔ, `sainu pite videliʔ Se Kos; tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se Kos; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos 2. kinni hoides peremi̬i̬śs võt́t rebäse taga `jaɫgu pite `säĺgä Se 3. järgi, millelegi vastavalt timä om iks umma `vanhust pite `väega kõva Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos; ḱau uit‿`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t‿`tunnõ pite, tulõ õik‿kodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos
pit́sitämä pit́sitäʔ pit́sitäss pit́sit́ ~ `pit́stämä `pit́stäʔ `pit́stäss pit́st pigistama, pitsitama `puitsõp‿`preeśkeseʔ oĺliʔ, sinnä p‿pit́sitedi `sisse võid Se Kos; `poiskõnõ `ü̬ü̬se sagõhhõhe kõ̭õ̭ `rü̬ü̬ḱse: pit́sitäss pit́sitäss Se
`pit́sümä `pit́südäʔ `pit́süss `pit́sü 1. pitsitades hästi ligi minema 2. ajutiselt tuimaks jääma, ära surema istutass pääle, nigagu perse ärp‿`pit́süss `istuh Se Kos 3. pigistades eralduma
pitäi pidäjä pidäjät hoidja, pidaja esä oĺl suuŕ talopitäi Se Kos
`piätämä `piätäʔ `piätäss piät́ peatuma, seisma jääma puśs es `piätäʔ, vei ars‿`Saṕtja külä mano Se Kos
pletenits pletenitsä pletenit̀sä nöörikeere `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos
pliit́2 pliidi `pliiti paas, paekivi pliit́ om kivi Se; mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ Se Kos; nipaĺlo jäi alalõ ku pliidi laut, `pliitega laut, kõ̭iḱ oĺl arp‿palotõt Se
podruśk podruśki podruśkit pruutneitsi ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommap‿podruśkiʔ `mõŕsal man neläkeśke ja siss kumardasõʔ ja `laulvaʔ `võ̭õ̭rit ja umma, podruśkiʔ ommat‿`tüt́riguʔ Se A; ma oĺli podruśkih sõ̭sara sajah, ma jo sõ̭sarallõ `üt́li `mõŕsa i̬i̬st Se Kos
poig puja `poiga 1. meessoost järglane, poeg sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last, üt́s tütäŕ, tõõnõ poig Se Kos; a noorõmb poig, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; ma oĺli siss rassõ`jalgnõ setä `poiga Se 2. looma otsene järglane sai t́sial pujaʔ, sai üt́stõi·śskümme `põrssat Se Kos
`poiskõnõ dem < poiśs| poisike, nooruk `poiskõnõ vihasi ärʔ ni lät́s aida aɫa Se Kos; `poiskõnõ üteĺ: meid om ka esä rihmagap‿`pesnüʔ, meil joht olõ õi nik‿kavva sinidse joonõʔ Se Kos; ku̬u̬l olõ õip‿`poiskõsõss, et ku̬u̬l võtt kiä saa kätte õ̭nnõ Se Kos
poiśs poisi `poiśsi 1. nooruk, poiss poisal oĺl ärmäk kattaʔ Se Kos; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; a no `poissa tuĺl `ü̬ü̬sess õ̭nnõ sinnäk‿koh `iśtjäʔ oĺliʔ Se S; huulõ`väŕmmisest saa aik‿kelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagah‿hulladaʔ Se Kos 2. vallaline mees peräst poiśs üteĺ: paaba`rõipõʔ, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; kat́s oĺl naistõ puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos; noorõ ommat‿t́suraʔ, vana ommap‿poisiʔ, kel olõ õin‿`naisi Se S; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala (naise) `hindälle saa Se
poiśs/mi̬i̬śs poissmees no naav‿vanap‿poiśsmehe ommaj‿jo `väegap‿patadsõʔ Se Kos
poḿm poḿmi `poḿmi pomm kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi Se Kos
poolka poolka poolkat riiul küdsedül‿leevä oĺlit‿tarõh poolkah Se Kos
poolõ 1. suunas, suunda paṕp kõ̭õ̭ t́sia säläh tänitäss: ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; ku õdago ago tuĺl, siss nõstõti lat́s käśsi pääle ja `vi̬i̬di `akna mano, üteldi: ago no pää, siss [lapse kätelhoidja] kääńd latsõ `perse `aolõ poolõ (öökaetuse ravitsemisest) Se| Vrd `pu̬u̬ldõ 2. kellegi juurde kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se; liha`võ̭õ̭tõ `ri̬i̬di ja neläpäiv, ku midä vaja tulõ, tõõsõ poolõ `küüsümä mingu uiʔ Se Kos 3. koos allatiivse adjektiivi, pronoomeni või numeraaliga osutab paiknemist 4. väljendab ajalist suunda sügüse poolõ sõ̭ss iks midägi `jalga [ma] `tsuśksi Se Kos 5. väljendab kellegi või millegi toetamist või pooldamist
poolõss pooleks kardoka murraśs poolõss, pańd `hambihe (sõi ära) Se Kos
poolõst2 1. seisukohast, tõttu ńao poolõst `tihka aiʔ vaŕo`kaetusõ pääle kaiaʔ Se 2. kellegi poolt, käest riigi poolõst `ańti nu̬u̬r‿`rõivaʔ Se; täl ommak‿ka `sääntsek‿kapuda `antuʔ aŕsti poolõst Se Kos; mat‿`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop
pośt1 pośti `pośti tulp, post hõbõhhõtsõʔ aiapośtiʔ, `väega illośs maja Se Kos
`praat́ma `praatiʔ praat́ `praatõ praadi praadima [ma] seenel‿lähädi ärʔ, siss pańni `vahtsõst pańni pääle, praadõ arʔ, siss sai jo `väega hüäʔ Se Kos
praht́ prahi `praht́i praht tu̬u̬ praht́ `püihti päält [soolal] Se Kos
`preeśkene `preeśkese `preeśkeist vormike `puitsõp‿`preeśkeseʔ oĺliʔ, sinnäp‿pit́sitedi `sisse võid Se Kos
prihoo·da prihoo·da prihoo·dat kogudus nu̬u̬p‿prihoo·daj‿ja suurõba paṕiʔ, kõ̭iḱ `üt́li paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos
`pru̬u̬ḿma `pru̬u̬miʔ pru̬u̬ḿ `pru̬u̬mõ proomi proovima Mańno, proomi kilõhhõhe ka üldäʔ Se Kos
`präätämä `präätäʔ `präätäss präät́ `präädä ketrama vanast `haarti `präätäʔ ja vöid kutaʔ ja raigakõisi Se; naistõ puhadeĺnäʔ, sõ̭ss sääl kua vi̬i̬l `joudsõʔ, sõ̭ss nu̬u̬ʔ `rahvalõ `präädiʔ Se; linak‿keerutõdi ärʔ, sääne hank oĺl, hanguga ka pööreti, tu̬u̬d `präätädä es, tu̬u̬ tet́ti käśsiga niisama [viiskude tegemisel] Se Kos; veli üteĺ: tu̬u̬d tohi õit‿tetäk‿ku `asklõlõ ka läät, üt́s piät kõ̭õ̭ `präätämä Se Kos; viiś kuuś`punda [linu ma] `präädi iks talvõ pääle ärʔ Se Kos; villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ, `väiga halvaʔ `häideʔ, halv `präätäʔ Se; siss olõ õit‿taloh määnestki jako (jätku), ku `võ̭õ̭rap‿`präätäseʔ Se Kos; kadsa oĺl tu̬u̬ (lina), mis oĺl ärs‿suit, puhass, `präätämise jaost Se; kuiss sa piät vihha, mi̬i̬p‿`präädi ka üteh, saa õs vihha pitäkiʔ Se Kos
`präätüss `präätüse `präätüst ketrus(töö) noh, `präätüse i̬i̬st `maśti Se; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst Se Kos
pudsu2 pudsu putsu (kitasniku, sukmanni) kootud äärispael, pook all oĺl verrev pudsu, umat‿tettüp‿pudsuk‿`koeti `alla, putsu `koeti puɫgakõisigaʔ Se; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; pudsu `koeti pulgakõistõ pääl, timä lõigati laḱka, siss oĺl kõ̭iḱ kahhaŕ alt Se
pudsukõnõ dem < pudsu2 tu̬u̬l vanaimä `käüsel oĺl pudsukõnõ otsah Se Kos
pudõ̭ŕ pudro `putro puder esä pańd vi̬i̬l kolʔ `puuta rüḱi kaʔ et saa täl ka `põrssalõ `putru `ki̬i̬täʔ Se Kos
puha ainult, üksnes kes vanast pillo ośt, kõ̭iḱ puha umak‿`koeduʔ Se Kos
puhadeĺnä puhadeĺnä puhadeĺnät vaestemaja, vanadekodu no ommav‿vanadõkodoʔ, vanast oĺlip‿puhadeĺnäʔ Se Kos; kual olõ õs vanal kohe minnäʔ, siss sääl oĺl puhadeĺnä Se; kerikist kińgiti puhadeĺnähe, rahvass vei Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolp‿puhadeĺnät. kat́s oĺl naistõ puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos; a no puhadeĺnit olõ õiʔ ütegi kerigu man Se; sügüse siss `vi̬i̬di kõ̭õ̭ pu̬u̬ĺlammast puhadeĺnähe Se Kos; munõvoori jäi `lambast üt́s neländik `hindälle ni `vi̬i̬di kõ̭iḱ `kolmõ puhadeĺnähe Se
puhass ~ puhaśs1 `puhta puhast 1. mittemäärdunud, -prahine; puhtust hoidev laṕiga [ta] lei paast piteh, sõ̭ss sai ahi puhass Se; `puhta teräʔ joosiʔ eräle, nu̬u̬p‿`pańti kot́ti Se; kadsa oĺl tu̬u̬ (lina), mis oĺl ärs‿suit, puhass, `präätämise jaost Se; kua sõit́ hüä käe poolõ, tu̬u̬l sõrmuss kõ̭õ̭ lät́s valusabast ja `puhtabast Se Kos 2. veatu, laitmatu; täielik suuŕ paariline pada, `pańti sinnäp‿pu̬u̬ĺ`pańgi `tuhka, vesi pääle, `aeti `ki̬i̬mä, sõ̭ss timä `saistu vi̬i̬l arʔ tõõsõni pääväniʔ, sõ̭ss tä oĺl nii `seĺge ja puhaśs tu̬u̬ lipõ Se; siss või õi tappa iḿmist, ku ta `pahru `otsõ, siss olõ õil‿liha puhaśs (söögiks kõlblik) Se; varass jätt vajagi `saina, a tulõkõnõ jätä eim‿midägiʔ, tege `puhta tü̬ü̬ (hävitab kõik) Se 3. millestki tühi, paljas määne neli `kaalu linnu saanuʔ, a kõ̭iḱ puhaśs, `paĺli ärʔ Se
puhastam(m)a puhastaʔ puhastass puhaśt puhtaks tegema, puhastama imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ (jutt harja valmistamisest) Se Kov; lat́igõ puhastit arʔ, suurõm‿maŕas‿seeh Se Pod; mi̬i̬l‿lät́si hummogult `tü̬ü̬hhü ärʔ, üt́s jäi teŕri puhastamma Se Kos; `veelka oĺl teräpuhastamise maśsin Se; `pesken‿nigu minno vanast `peśti, ku ruvva kartokit puhasta as arʔ Se Kos; oɫõ õs puhastamist es aoviidet, `kõ̭iki luiõga [ma] sei nu̬u̬k‿kusõs‿`sisse Se Kos; teräp‿puhasti [ma] aganist `vällä Se
`puhkama1 puhadaʔ `puhkass puhaśs 1. puhkama vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve, `istõ `ri̬i̬kese pääle `puhkama ni sinnäj‿`jäiginäʔ Se; vaia hiĺlokõidsi `ḱavvuʔ, las no latsõk‿ ka `puhkasõʔ Se Kos; [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos 2. surnud olema
`puhkma `puhkuʔ puhk puhḱ ~ `puhkõ puhu puhuma kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse Se Kos; inne `päivä (päikesetõusu) käve pääkaŕuss jok‿küllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa Se Kos; pääkaŕuss käve trupa `puhkõh läbi külä Se Kos; paaba `puhkõ koorõ pääle, kotoh [ma] koorõga määre, siss nakass jalg süttümmä Se
puhm puhma ~ puhmu `puhma ~ `puhmu puhmas, põõsas huśs tuĺl puhmu seest `vällä ni ma [ta] `arki rehe Se; kõtu halukõnõ tuĺl ni imä lät́s puhma `taadõ Se Kos
puinõ `puidsõ ~ `puitsõ puist puust pańgiʔ oĺlivak‿kõ̭iḱ `puitsõʔ Se; sääne puinõ nüśsigukõnõ Se Sa; tätä teḱk `puitsõ pütü Se Kos; oĺlip‿`puidsõ keriʔ, `aeti sinnäl‿lang pääle ja `naati kangast kudama Se; ma mäletä, ku `puitsõ ńopsip‿`pańti mano (külge) ja langast ńopsiʔ Se| Vrd `puunõ
`puistama puistadaʔ `puistass puistaśs puistama, kallama `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati leevä kiku `vaihhõlõ [paastu ajal] Se Kos; imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse (jutt harja valmistamisest) Se Kov; ku latsõt‿`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ Se
ṕuksikõsõʔ pl dem < ṕuksiʔ muʔ mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõl‿linadsõ ṕuksikõsõʔ jalah Se; ai timä (meheisa) `jaɫga üteʔ `vaɫgõ ṕuksikõsõʔ, linadsõk‿kaadsa Se Kos
pulgakõnõ dem < pulk| 1. väike pulk a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra, puɫgakõnõ `pańti `vaihhõlõ Se Kos 2. niplispitsi kudumispulk pudsu `koeti pulgakõistõ pääl Se; all oĺl verrev pudsu umat‿tettüp‿pudsuk‿`koeti `alla, putsu `koeti puɫgakõisigaʔ Se
pulk pulga `pulka pulk ma lasi püdälä `suuhhõ `pandaʔ, nii nutsut́ verd täüś nigu üt́s pulk Se Kos
pund punna `punda 1. endisaegne kaaluühik: 20 naela (8 kg) 2. leisikas: 25-30 ropsitud linapeod viiś kuuś`punda [linu ma] `präädi iks talvõ pääle ärʔ Se Kos
`purtam(m)a `purtaʔ `purtass puŕt purustama, pudistama [kas on] vaja vi̬i̬l lat́silõ minnäʔ ette taŕri `purtamma Se Kos
puru puru purru puru `umma `siĺmä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se Kos
purukõnõ dem < puru õdagu päält päävä minengu imä pańd tu̬u̬ purukõsõ sinnäʔ riśtteie pääle Se Kos
purõma purraʔ purõ puri 1. hammustama, purema, salvama huśs `oĺlgi śaal ja puri `varbalõ Se Kov; kirp lät́s kindsu `küĺge purõma Se Kos; a tõistkõrra hobõsõʔ üt́s tõõsõlõ purõvaʔ, siss saa ais‿sikadaʔ Se Kos; siibaldal‿`lindass, `hambildap‿purõ? - püss Se Kos 2. külmaga kahjustama
`pusma `pussaʔ puss `pussõ peeretama t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se; `keŕkohe mindäss üväldäʔ, muido nakat `keŕkoh `pusma Se Kos
putaŕ pudara pudarat Peipsi lodi paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ (rhvl) Se Kos; vanast olõ õs lennukit ja luhi`laiva, sõ̭ss `üĺti pudaraʔ Se Kos
`putma puttuʔ putuss puttõ ~ puttum(m)a puttudaʔ puttõ 1. puutuma, põgusalt puudutama kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ Se Pod; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos 2. sattuma, juhtuma esä sõ̭ss astuss ti̬i̬d piteh, puttu kaśs `vasta Se Kos; [mees] lätt veidikese edesi, puttu pini `vasta Se Kos; `Vahtsõliinah oĺl, ku `ku̬u̬ĺjaga lät́siʔ [peielised], kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl, toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos 3. varastama, kahjustama kõ̭iḱ oĺli iks `õigõr‿`rahvaʔ, midägi putut õs olõʔ Se; haŕok‿külp‿putusõk‿kanna Se 4. korda minema, tähtsust omama
`putsai pudsaja pudsajat sulg ku nimäl‿läävä ärʔ, siss saʔ heĺoda reṕi pääl pudsajat Se; ni rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos
puu1 puu puud 1. kasvav puu musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä Se; nööräga käkiśt `hindä `puuhhõ Se V; ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov 2. puitmaterjal; küttepuu ma olõ nigu puupala üt́sindä Se 3. ese või eseme osa kuńok oĺl sääne poolõ `aŕssina piuʔ puu Se; kuńoga puu pääl oĺl tiranik kaʔ Se Kos; oĺl sääne üt́s puu ja tõõnõ puu oĺl otsah, oĺl kablaga jo pant, `üĺti ku̬u̬t́ Se; präälka oĺl üt́s puu oĺl, all oĺl sääne `puukõnõ, laud pääl Se
puu2 puu puud põu mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, üt́s putõĺ `viina kah puuh Se; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; mis sääl ummõldaʔ, vanna `mu̬u̬du kõvõra `puuga `hammõʔ, ega siss `kraega `haḿmit poisal olõ õs Se; `kaaldanõ oĺl olõmah, a kõvõra `puugaʔ, tu̬u̬ tähendäss, et lõigati üte poolõgaʔ Se; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺSe Kos
puu- puust saadud või tehtud, puu- sõrmõk‿ku puutõlvaʔ, painu uiʔ Se; puu kuĺbi oĺliva kopaʔ Se; sõ̭ss õ̭ks mi̬i̬s‿sei puulivvast ja köŕbe `ru̬u̬ga rohe peräst Se; puutarõst ka `aeti meid `vällä Se Kos
puudakõnõ dem < puut annamis‿sullõ munõ puudakõsõ `leibä kah Se Kos
pu̬u̬l 1. suunas, kandis kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ Se Kos 2. juures, vahetus läheduses pruudi pu̬u̬l päädeti Se S; salvõleib kutsuti, `pańti sääl mehe pu̬u̬l vilä`salvõ Se 3. koos adessiivse adjektiivi, pronoomeni või numeraaliga osutab paiknemist
pu̬u̬ĺ2 poolõ pu̬u̬lt 1. pool tervikust [ta] ańd toṕsi `kohv́i ja lõigaśs pooɫõ `siĺki ja leeväpaɫa Se; ma ośti sõ̭sarõmehe käest poolõ maia Se P; sügüse siss `vi̬i̬di kõ̭õ̭ pu̬u̬ĺ lammast puhadeĺnähe Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ (rhvl) Se Kos; vanast `üĺti, et taaŕ um pu̬u̬ĺ `lehmä Se Sa; kuńok oĺl sääne poolõ`aŕssina piuʔ puu Se; `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; meheimä üteĺ, ku egäüt́s nikavva `tehnäss, siss saa õip‿poolõni öönis‿sannast `vällä Se Kos 2. määruslikes ühendeis: keskkoht, keskpaik 3. kaheks jaotatava nähtuse, maa-ala jne üks osa, külg üte poolõ pääl oĺl `vinläne, tõõsõ poolõ pääl oĺl śaks Se Kos; täl tu̬u̬ kura poolõ päält oĺl `hälbüss löönüʔ Se V; käsikivi oĺl: üt́s kivi oĺl all, sinnä oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬ĺ oĺl pääl Se La; `määntseʔ vanigõʔ pääh, `määntseʔ `ehtek‿kaalah oĺli vanast kõrvulitsil, üteh poolõh `mõŕsal kat́s, tõõsõh poolõh kat́s Se Kos; aho i̬i̬h oĺl üteh poolõh t́sopp ni tõõsõh poolõh t́sopp, kohe [ma] noid hüt́si `tõmpsi Se Kos; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos; tõõsõ poolõ päält oĺl `oidunu põdõ̭ŕ üle seo poolõ pääle Se
pu̬u̬ĺ/päiv –pävä ~ -päävä -`päivä ~ `pu̬u̬ĺbä `pu̬u̬ĺbä `pu̬u̬ĺbät laupäev sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺb äst ka hoia aiʔ Se Kos
pu̬u̬ĺ/pühä laupäev pu̬u̬ĺpühä omma iks nu̬u̬k‿`ku̬u̬ĺjalugõmiseʔ Se; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; pu̬u̬ĺpühä [ma] küt́i sanna Se; pu̬u̬ĺpühä [sündinud lehm] oĺl Pooĺo Se Kos; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; üt́s talo suvistõpühi pu̬u̬ĺpühä külj‿jälehhehe `paĺli Se; kas `ri̬i̬di vai pu̬u̬ĺpühä vai neläpävä kuna tu̬u̬d `leibä küdseti Se; pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s Se S; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; pu̬u̬ĺpühä õdago [me] lät́si jälk‿kohegit‿`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P
pu̬u̬ĺ/säŕk poolsärk mehil vanast oĺlip‿poolõs‿säŕgi, inämbüsi oĺli iks haĺliʔ Se Kos
puus puusa `puusa 1. puus ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; ma lesädä, siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T; paiupiĺl oĺl piha pääl, puumõ̭õ̭k oĺl puusa pääl Se Kos; mehe˛esä lei kõ̭õ̭ kätt `vasta `puusa Se Kos 2. voldikimp pikk-kuuel (puusade kohal) kiä iks ummõĺ rüv́vi üte siilogaʔ, sõ̭ss puusan‿nu̬u̬ ribahhasõʔ, a ma `umbli katõ siilogaʔ, tu̬u̬ ribahha as Se
`puuśli `puuśli `puuślit pühapilt, ikoon Nigula `puuśl i ette oĺl jäänül‿laḿb ikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama Se; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺl i, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos
puut puuda `puuta raskusmõõt: puud (16, 831 kg) esä pańd vi̬i̬l kolʔ `puuta rüḱi kaʔ, et saa täl ka `põrssalõ `putru `ki̬i̬täʔ Se Kos; võt́imi puuda `jauhha `võlgo Se; soola puut maśs viiśsata Se Kos
`pu̬u̬tma `pu̬u̬taʔ pu̬u̬t pu̬u̬t́ pooda poetama, pudistama, tükeldama ku suuŕ si̬i̬ń oĺl, siss [ma] muidogi arp‿poodi iks, väidsega `lõiksi vähämbäst Se Kos
puu/vill puuvill imä pańd puuviɫɫak‿kusõga nõ̭na pääle ja ki̬i̬t́ tu̬u̬d ru̬u̬ht Se Kos
puu/võisi -`võisma ~ -`võismõ -võisind madalat sorti oliiviõli lät́s puuvõisi paɫama, võt́t tulõ pühäserät́i `küĺge Se; puuvõisind vaest jakkuss õdagust Se; kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, vai kual oĺliʔ tuŕo pääl haŕasõʔ, siss `vi̬i̬di `sanna, puu `võismõgaʔ siss määriti Se P; [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos; munikõrd [sa] pant puuvõisi varahhappa palama, siss varahhappa kistutat ark‿kah Se
`põimma `põimaʔ põim `põimõ ~ `põimsõ põima sirbiga õsuma [ma] võt́i `väikese latsõkõsõ, pańni teḱi `sisse, vei `nurmõ, pańni pehelüsekese ala, mis põimõdu oĺl Se; ku [ma] lät́si `põimma kohe vai linna `kakma, kodo tulõ õs `sü̬ü̬mä, siss `tu̬u̬di takah õ̭ks sü̬ü̬ḱ Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp‿`põimsõ seeniss ku leeväpalani sai Se; sõ̭ss oĺl jälʔ hüä `põimaʔ, ku `rõivah‿hämmes‿säläh oĺliʔ Se Kos; rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se; `põimkõt‿ti ilosahe tasatsõhe Se
põld põllu `põldu põllumaa, põld `mitmõh paigah oĺl noid `põlda meil Se; põld olgo nii tett, ku `taadõ om illośs kaiaʔ Se Kos; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; uma põɫɫu pääl `tahtu es `istuʔ Se Kos
`põlgma `põlgaʔ ~ `põlgõʔ põlg põĺg põlõ põlgama setä naist tervek‿külä põlg Se Kos; `põlkõʔ kiä `põlgvaʔ Se; hiidäh‿hiilkat, kiä mu `mõŕsat põlg Se
põĺl põllõ `põllõ põll vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette, võt́t iva˛ańgõli kätte Se Kos
põlla põldudena, põlluviisi ku põlla oĺl maa, siss oĺliv‿`väega lajalitsõp‿põllukõsõʔ Se Kos
põllukõnõ dem < põld mi̬i̬śs mod́etass, tulõ õi ülest, ti̬i̬ ei uma põllukõist arʔ Se; ku põlla oĺl maa, siss oĺliv‿`väega lajalitsõp‿põllukõsõʔ Se Kos
põllõkõnõ dem < põĺl verrev põllõkõnõ oĺl i̬i̬h ja põllõl härmäkenegi all Se Kos
põĺv põlvõ `põlvõ 1. (jala)põlv mehe˛esä võt́t kiŕbidsä ahost, pańd kiŕbidsä ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; timä saa aiʔ ütte `jaɫga painahhutap‿põlvõst Se; meestel oĺl iks päält `põĺvi `hammõʔ Se 2. taimevarre sõlmekoht 3. inimpõlv ku no seo põlvõ rahvass taad sõta `näesi eiʔ Se Kos 4. elujärg
põrahhutma põrahhutaʔ põrahhut põrahhut́ põrutatud saama täl oĺl ola luu arp‿põrahhudõt Se; timä tõrgahhut́ `hindäl tu̬u̬ sadamisega siist sälä luu arʔ vai kost täl põrahhut́ arʔ Se Kos
`põrgo `põrgo `põrgot põrgu paṕp kõ̭õ̭ t́sia säläh tänitäss: ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; tuĺl jo timä śaalt `põrgost Se Kos
põrmad põrmadu põrmadut ~ põrmand põrmandu põrmandut põrand ku kotoh koolõss, siss saa õi niipia tu̬u̬ kirst, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmandohe vai `pinke pääle Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; `kuuvna põrmandu pääle `laśti olõm‿`maahha Se; mi̬i̬j‿jo sõ̭a`aigu eśs säi siih setä põrmandut Se
põrn põrna `põrna 1. siseelund: põrn ku [sea] `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (ilma ennustamisest) Se Kos; põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se 2. kaatsade rombikujuline vahetükk
põrss `põrssa ~ `põrsa põrst ~ `põrssat põrsas kasvatagõs‿seo põrss ark‿katõ kuu vana Se Kos; mak‿ka naka `põŕssit pidämä Se Kos; paṕp kasvat́ `põrssat Se Kos; esä pańd vi̬i̬l kolʔ `puuta rüḱi kaʔ, et saa täl ka `põrssalõ `putru `ki̬i̬täʔ Se Kos; noorik `väega naid t́siku pidä ja `põŕssiid ravitsass Se; ku iḿmiss `põŕssidõ mano `päśsi, sõ̭ss oĺl põrss suuh ja oĺl `vaĺmiss Se Kos; sai t́sial pujaʔ, sai üt́stõi·śskümme `põrssat Se Kos
pähine pähitse pähist peats pähitse ala `pańti tsaḱim, muido oĺl pähine mataĺ Se Kos
päiv päävä `päivä 1. (kalendri)päev; tööpäev timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa järrä pääle Se; kup‿paĺlo om jummaĺ `andnup‿`päivi, nipaĺlo elät Se Kos; egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se; pääkaŕuss oĺl egapäivi kaŕalinõ Se; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si (kahe päeva kaupa) kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos 2. päike kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se; inne `päivä (päikesetõusu) käve pää- kaŕuss jok‿küllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa Se Kos
päńnil pänilä pänilät ~ pännüĺ pänülä pänülät koirohi milless pandass pänilä `hainu `kaapa Se Kos; ku pänilä haina lõhn om, siss karrõ kaṕpi lää äiʔ Se| Vrd pällüḿ
päsemä pästäʔ päsess `päśsi lahti pääsema `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka Se Kos; `tüt́rik vü̬ü̬ `päitest teḱk riśti, süläśs vi̬i̬l `päitehe, hiit́ sõlmõ ja vanast sitast `päśsi vaɫɫalõ Se Kos
pätern päternä päternät hrl pl nöörist või riidest tööjalats pao pääl tet́ti päternit Se P; kopõ̭la pääle `koeti päternäʔ Se Kos; talvõl oĺlip‿`pakladsõp‿päternäʔ Se P; päternit `koeti linatsõst, noid tet́ti hangugaʔ, veneläisil oĺlip‿päternäʔ Se
pät́s pät́si `pät́si päts, ümmargune kamakas ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos; kat́si pät́si (kahe pätsi kaupa) andass poodih `leibä Se
pää pää pääd 1. kehaosa: pea ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; tu̬u̬ patt sattõ ka pää pääle `merde Se; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos; säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; jagagõ nok‿kraaḿ `kolmõ `päähhä (kolme inimese vahel) Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh noid eläjit (seitse looma) Se; `valgõ `pääga [vasikas] oĺl Päid́so Se Kos 2. juustega kaetud osa, juuksed nip‿paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; a mul olõ õik‿krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos 3. (psüühiliste protsesside ja tunnete asupaigana) mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine 4. taime osa: kapsa-, viljapea siss atõti nu̬u̬k‿kandsuʔ inne üless, selle et sinnät‿`tüv́vi jäi muni pää Se Kos; päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 5. eseme osa 6. hoone esikülg
pää- peamine, põhiline, pea- a tu̬u̬päävanasitt vai `kohtunik saiśkestpaigah Se Kos
päädeh `päite päädeht (vöö)tutt ku [sa] arʔ eśsüdeʔ, siss ti̬i̬ vü̬ü̬ `päitest riśt, `süĺgä sinnäs‿`sisse ja hiidä `sõĺmgiʔ, siss saat jälʔ ti̬i̬ `pääle tagasi Se Kos; `tüt́̀rik vü̬ü̬ `päitest teḱk riśti, süläśs vi̬il `päitehe, ̬ hiit́ sõlmõ ja vanast sitast `päśsi vaɫɫalõ Se Kos
pää/kaŕuss tähtsaim karjus, peakarjus inne `päivä käve pääkaŕuss jok‿küllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa, ai `lehmi `nüsmä `naisi Se Kos; pääkaŕuss oĺl egapäivi kaŕalinõ Se Kos; pääkaŕuss ka iks oĺl, oĺl vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́ Se Kos; külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahaga ja leevägaʔ Se; siss oĺl pääkaŕuss ja kolk‿kaŕusõ abilist Se Kos; pääkaŕussõllõ `maśti paɫk ja käve kõrru `sü̬ü̬mä [taludes] Se
pääl ~ ṕaal 1. (asendatav adessiivilõpuga) peal, pealispinnal; pealpool hobõsil kuldkelläk‿kah kõ̭iḱ pääl Se; uja ṕaal oĺl siɫd Se Kos; lubata õs kivi pääl saistaʔ Se; suurõbakõsõ latsõ oĺli maa põrmadu pääl Se; kalav‿`viśtäse śaal orrõ ṕaal Se Kos; ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; pöörä pääl `veeti kangast, piḱkä kangast saa aiv‿vitäki saina pääl Se; poraviki `kuiv́ssiʔ raadi pääl Se; ku nimäl‿lääväʔ ärʔ, siss saʔ heĺoda reṕi pääl pudsajat Se; kõ̭iḱ aig [ta] käve käsi `rõ̭ndu pääl Se; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se 2. viitab kohale, kus ollakse või midagi toimub tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se; ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvän‿ni juvvaʔ Se Kos 3. väljendab ajalist seost `hospodikõnõ, [ma olen] katõsakümmend säidse, `katsass pääl! Se 4. viitab tööle, tegevusele poig om lauda man ü̬ü̬vaht́, taa käü vahi pääl Se 5. viitab sellele, kellel miski on kohustuseks vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos
pääle 1. (asendatav allatiivilõpuga) peale, pealispinnale; pealepoole; katteks kullal‿latsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se; lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; päävihk `pańti haḱilõ pääle Se; pańti midägi rasõhhust `vankrilõ pääle, kivi vai Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; nip‿ paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; pühädse rät́t `pańti pühädse pääle Se Ts; mia tä t́sura pää pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab Se Kos 2. viitab kohale, kuhu minnakse või pannakse `ku̬u̬ĺjat koolõtada õip‿pudsajadsõ pad́a pääle Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V 3. viitab ajale, millele miski jääb kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 4. jaoks, tarvis tubinitsat‿tet́ti tu̬u̬ pääle, et külmäga väläh `ḱavvuʔ Se Kos; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se 5. juurde, lisaks, peale päält `kümne piimälehmä ja `peeńkene kari (väiksemad loomad) oĺl vi̬i̬l pääle Se; `umbli ma tõõsõk‿kaadsaʔ, lät́s esä `hainu `tu̬u̬ma, ańni siss tõõsõk‿kaadsak‿kap‿pääle aiaʔ Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬`sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se 6. üle, rohkem kui sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se 7. asemel, kellenagi 8. (ajaliselt) pärast; millegi järel 9. pärast, tõttu 10. kinnitab mingi protsessi või seisundi tekkimist 11. viitab tegevus- või mõjualusele objektile kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nime peale) Se Kos 12. pealegi; muudkui, alalõpmata mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle, `sõimass pääle Se
pää/liin pealinn mup‿pääliin om Vana-Irbosk, sinnä ma eśsü üi `iälgi ärʔ Se Kos
päält ~ ṕaalt 1. (asendatav ablatiivilõpuga) pealt, pealispinnalt; pealtpoolt vü̬ü̬d ka [ma] koi, niisamatõ pańni varva pääle, üt́s lang alt ja tõõnõ päält Se; meestel oĺl iks päält `põĺvi `hammõʔ Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh (peas, meeles), kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos 2. viitab kohta või suunda mehe oĺli ka Ukrai·na jao päält Se V 3. (ajaliselt) pärast umalõ imäle ni meheimäle [ma] ańni iks päält latsõ [sündi] `hammõ Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se 4. arvelt, eest, kohta egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se 5. üle, rohkem kui ku saa kual iḿmissel pujaʔ, sõ̭ss mia päält `kümne, tu̬u̬ saa paṕilõ Se Kos 6. järgi, eeskujul olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark, mak‿ka olõ tõõsõ päält `oṕnuʔ Se Kos; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos 7. koos meeltetaju märkiva verbiga
pää/luu pealuu mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh (peas, meeles), kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos
pää/põkku asu, rahu `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minet‿ti̬i̬ lellänaaśõ tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; Vaśso mod́etass, a `Maaŕa pää põkku ei annaʔ Se

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur